Autor: Põllumajandus.ee • 30. aprill 2020

Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

„Pärandkooslustel on võtmeroll meie maastikus elurikkuse säilimisel, nad pakuvad elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele looma- ja taimeliikidele. Näiteks kannavad ülisuurt liigirikkust puisniidud, kus ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi,“ sõnas Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Seoses põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamise ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud sedavõrd, et see on ohtu seadnud paljude liikide säilimise. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada. Hooldamata niidud võsastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub.

„Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistid on eriolukorra ajal valmis kõiki huvilisi telefoni või e-kirja teel nõustama, kuidas planeerida alade taastamistöid ning millised on toetuse tingimused. Kuna puisniitude pindala Eestis on võrreldes teiste pärandkooslustega kahanenud enim, siis on nende taastamine muutunud ajakriitiliseks. Uued puisniitude taastamise huvilised on väga oodatud,“ lausus Kaidi Silm.

Hooldamistegevusteks loeb Keskkonnaamet karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega, selleks saab maaomanik või rentnik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust 2. maist kuni 21. maini 2020 e-PRIAs. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt toetuse taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Iga maaomanik saab Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest kontrollida, kas ja milline väärtuslik poollooduslik kooslus tema maal asub. Riigimaadel olevate niitude rendile andmist korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

Looduskaitse arengukava eesmärk 2020. aastal on hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid, et tagada nende säilimine. Praegu hooldatavate looduslike niitude pindala on umbes 35 600 hektarit.

Täpsem teave poollooduslike koosluste toetuste kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.