Autor: Põllumajandus.ee • 5. mai 2020

Kõikuvad temperatuurid ja taimede areng

Üksikud soojad päevad ja antud pealtväetised on taliviljad jõudsamalt kasvama pannud. Kuid öised madalad temperatuurid on raskendanud erinevaid taimekaitsetöid ja pritsimisi.
Hernekärsaka kahjustus hernes, kevad 2019.
Foto: Scandagra Eesti AS

Suuremad taliteraviljad on tänaseks saavutanud juba esimese või isegi teise kõrresõlme kasvufaasi, sellisel juhul tuleks pöörata tähelepanu erinevatele umbrohutõrje vahendite kasutamisele ja nende kasutuspiirangutele.

Esimese kõrresõlme ehk kasvufaasi 31 saavutades ei tohiks enam kasutada tooteid Banvel 4S ja Dicoherb Super või muid dikamba toimeainet sisaldavaid toodet, kuna nende kasutusaeg lõpeb 1. kõrresõlmega. Kuni teise kõrresõlmeni ehk kasvufaasini 32 on lubatud kasutada näiteks tooteid Broadway Star + DMA 600; Tombo WG; Mustang Forte; Estet; 2,4D Nufarm; MCPA 750 või siis antud toodete toimeaineid sisaldavaid tooted.

Rukis KWS Livado on ületanud teise kõrresõlme staadiumi, kevad 2020.
Foto: Scandagra Eesti AS

Kui need kasvufaasid on ületatud, saab teha umbrohutõrjet kuni lipuleheni, näiteks toodetega: Zypar+TBM 75 WG; Primus+TBM 75 WG; Ergon; Galistop; Sekator OD; Granstar Preemia, TBM 75 WG. Kindlasti tuleks enne umbrohutõrjet hinnata ja määrata põllu kasvufaasi ja selle järgi ka tegutseda ning valida herbitsiidid.

Esimene kõrresõlm talinisul, kevad 2020
Foto: Scandagra Eesti AS

Suuremakasvulised taliteraviljade põllud hakkavad jõudma kasvufaasi või on selle juba saavutanud, kus on mõistlik teha kasvureguleerimist toodetega Regucil või Medax Max. Parim aeg antud toodete kasutamiseks on teise ja kolmanda kõrresõlme kasvufaasis, kus vähendatakse kõrresõlmede vahelist pikkuskasvu ja paksendatakse kõrre seina paksust, mis ongi kasvureguleerimise eesmärk.

Enamus lamandumisi talinisul, tritikalel ja rukkil ning taliodral toimub teise ja kolmanda kõrresõlme vaheliselt alalt kõrre murdumisega. Hilisema kasvureguleerimisega paksendatakse kõrre seina, kuid kõrresõlmede vahelist vahemaad hiline kasvureguleerimine ei vähenda. Toodete kasutusnormid on Regucil talinisul, talirukkil ja talitritikalel 0,3-0,4 l/ha ning taliodral normiga 0,4 l/ha, Medax Maxil talinisul, talitritikalel 0,3-0,75 kg/ha ja talirukkil, taliodral 0,5-1,0 kg/ha.

Kasvuregulaatori normi valides tuleks kindlasti juhinduda põllu lämmastikufoonist ja sademetest ning kasvatatava sordi eripärast.

Kindlasti mitte pritsida kasvuregulaatoreid, kui on öökülma oht!

Kuna talikultuurid on jõudsalt kasvanud, siis sellest tulenevalt on ka näiteks taliodrad mitmel pool haigestunud võrklaiksusesse, äärislaiksusesse ja pruunlaiksusesse. Kuna praeguses kasvufaasis on taimed suured, siis pole enam mõistlik minna tegema n-ö T0 pritsimist fungitsiidi väikeste normidega.

Miks pole mõistlik hetkel kasutada väikeseid norme? Taimik on suur ja lehemassi tuleb igapäevaselt juurde, samuti on põldudel näha juba nakatunud ja haigeid taimi, kus T0 pritsimisena mõeldud ennetav tõrje pole enam efektiivne, samuti annab madaldatud normidega ennetav pritsimine kaitse kultuuridele maksimaalselt 10-ks päevaks.

Soojade ilmade saabudes intensiivistub taimede kasv veelgi ja haiguste levimine kiireneb. Sellega kaasnevalt oleks mõistlik kasutada juba täna pritsimiseks n-ö T1 pritsimises mõeldud norme ja fungitsiide. Selleks sobivad tooted Input Triple, Capalo, Tango Super, Falcon Forte, Priaxor Power Pack, Prosaro, Amistar+Talius. Nende toodetega kaitsete kultuure samuti erinevate lehelaiksuste ja jahukaste eest. Koos fungitsiididega on mõistlik kasutada ka erinevaid leheväetisi, sest just paljudel taliodra põldudel on märgata mangaani puuduse tunnuseid. Leheväetistena on sobilik anda võrsumise teises pooles ja kõrsumise alguses just mikrosid sisaldavaid leheväetisi, milleks on näiteks Profi Basis Plus, YaraVita Gramitrel, Hefe Alfa teravili. Mangaani puuduse leevendamiseks puhtaid mangaani tooteid Profi mangaan-nitraat või YaraVita Mantrac Pro.

Taliodra äärislaiksus, kevad 2020.
Foto: Scandagra Eesti AS

Soojade ilmade saabudes jälgige kindlasti talirapsi ja külvatud herne ning oa põlde, kuna neid võivad kimbutama tulla erinevad kahjurid. Hetkel külmad ilmad pärsivad kahjurite massilist levikut, kuid talirapsides on nähtud nii esimesi varre-peitkärsakaid, kui ka hiilamardikaid.

Hernekärsaka kahjustus hernes, kevad 2019.
Foto: Scandagra Eesti AS

Talirapsi põlde pritsima minnes oleks mõistlik kasutada süsteemseid tooteid, näiteks Proteus OD, mille pritsimisel jälgida, et põllus poleks õitsvaid taimi ja mesilased ning teised tolmendajad ei lendleks.

Varre-peitkärsaka tõrjekriteeriumiks on 1 putukas 6 taime kohta. Antud kahjur võib ilusas talirapsis teha palju kahju, sest vastne sööb rapsi varre seest tühjaks ja häiritud on toitainete liikumine kultuuris, mis toob omakorda kaasa varasema valmimise, suurema peenseemne hulga ning madalama õlisisalduse saagis.

Varre-peitkärsakas talirapsis, kevad 2020.
Foto: Scandagra Eesti AS

Teiseks kahjuriks, mida jälgida on herne- ja oa-kärsakas, kes kahjustab tärkavaid herne ning oa külve. Kahjur sööb tärganud tõusmeid ning kultuur võib hävida või kõvasti kahjustada saada. Tõrjumiseks kasutada kontaktseid tooteid, mis lubavad päevasel ajal taimekaitse töid teostada, kui põllul puuduvad õitsvad umbrohud.

Uuri lisa Scandagra Eesti kodulehelt.

Kaarel Kallion, agronoom-nõustaja, Scandagra Eesti AS

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960