Autor: Põllumajandus.ee • 6. mai 2020

Sel hooajal arvestavad naabrid Leedust fungitsiidide kasutamisel ebatavaliselt suure pruunrooste levikuga taliodras. Haigus on aktiivne temperatuuril +7 °C kuni +25 °C. Tuulevaiksed päevad hajutavad eoseid, jahedad ööd koos kastega loovad soodsad tingimused haiguse levikuks. Taliodra kasvufaas on Leedus hetkel palju hilisem kui eelmisel aastal ning taimestiku tihedus loob pruunrooste levikuks soodsa mikrokliima.

Kui põllukultuuris on pruunrooste, on väga oluline põllukultuuri edasise leviku eest kaitsta. Haiguse nõuetekohaseks tõrjumiseks on esmalt vaja teha seire ja seejärel kasutada fungitsiidi, mis pakub püsivat kaitset. Sobiv pruunrooste tõrjevahend on fungitsiid Elatus Era, mida saab kasutada nii tali- kui suviodral, samuti tali- ja suvinisul. Kui taliodras esineb pruunroostet keskmisest rohkem, on tõenäoline, et ka suviodras levib seda sel aastal Leedus rohkem kui tavaliselt. Syngenta soovitab Leedus kasutada kasvuregulaatorit koos fungitsiididega.

Eestis oleme taliodrast leidnud põhiliselt äärislaiksust, samuti tüfuloosi. Kui viimase vastu aitab peamiselt seemnete külv, mis on puhitud sobiva puhtimisvahendiga (nt Vibrance Pro, Vibrance Star), siis varaste haiguste vastu soovitame esimeses fungitsiidiringis kasutada Amistar 0,4 l/ha või jahukastele tugevama toime saamiseks Amistar 0,4 l/ha + Leander 0,3-0,5 l/ha ning teises fungitsiidiringis Elatus Era 0,75 l/ha või Elatus Plus 0,5 l/ha + Plexeo 0,5 l/ha kasvufaasis BBCH 47 ehk viljatupe paotumise ajal. Kui põld on heas seisukorras ja plaanite teha vaid ühekordse fungitsiidiga pritsimise hooajal, oleks optimaalseim aeg BBCH 34 ehk alates kõrsumise keskpaigast, Elatus Era kulunormiga 0,75-0,8 l/ha.

Vahepealne vihmasadu on mõnel pool soodustanud ka jahukastesse nakatumist, seda oleme eelkõige näinud siin-seal Lõuna-Eestis tritikalel. Jahukaste levikut soodustab lisaks niiskusele tihe taimik, seega kui ilm kisub vihmale, sort on vastuvõtlik ja külv tihe, tasub oma põldudel hoolikamalt silma peal hoida. Tõrjeks sobib näiteks Amistar 0,4 l/ha + Leander 0,5 l/ha.

Juure-peitkärsakas on Lätis talirapsi kahjustanud

Mõnel pool Lätis on leitud juure-peitkärsaka (Ceutorhynchus pleurostigma) kahjustust talirapsis. Visuaalsel vaatlusel võib pilt rapsi juurtest sarnaneda nuutrile. Oma põllul sellist pilti nähes - pahataolised moodustised juurtel - lõigake rapsi juur kindlasti pooleks ja uurige, mis on paksendi sees. Kui leiate sealt vageltõugu, on tegemist juure-peikärsakaga, kui pahk on seest täidetud, siis nuutriga.

Eestis käib kibe külv - teravili, hernes, põlduba

Põllud on Eestis viimasel nädalal hästi tahenenud ning käib kiire kevadkülv. Ka herne- ja põldoa külvamine on täies hoos ja seoses sellega tuletame meelde, et Syngenta tootevalikust leiab herne ja oa puhtimiseks mõeldud preparaadi Maxim 025 FS, mis kaitseb seemet ja tärkavat taime erinevate mullas ja seemnetega levivate haigustekitajate vastu. Maxim 025 FS on ainus Eestis põldoa ja herne puhtimiseks registreeritud toode, mis annab kaitse juuremädaniku, tõusmepõletiku ja askohütoosi vastu. Askohütoosi tekitaja põhjustab hilisemas kasvufaasis ka herne laikpõletikku, mis kahjustab terade kvaliteeti ja saagi kaubanduslikku väärtust.

Herne ja põldoa külvijärgseks umbrohutõrjeks sobib väga hästi mullapreparaat Boxer 800 EC. Selleks, et Boxer 800 EC mõju oleks maksimaalne, tuleb enne külvi tagada mulla puhtus - koristada kivid, kobestada suured mullakamakad. Arvestada tuleb ka võimaliku mõju vähenemisega rohke põhu olemasolul põllul. Nagu ikka mullaherbitsiidide puhul, tuleb jälgida, et mullas oleks niiskust, et toimeainete mõju oleks piisav. Kuivades tingimustes tuleks tõrje teha võimalusel kohe peale külvi.

Toimespektri laiendamiseks soovitame kasutada segu Boxer 800 EC 2,0 l/ha + Stomp 1,45 l/ha, kasutada kohe peale külvi ja enne taimede tärkamist. See segu annab võrreldes turul olevate valmislahendustega laiema tõrjespektri, olles seejuures mõistliku hinnaga. Põld saab puhtaks ja teist herbitsiidiringi kasvuhooajal pole vaja teha, v.a. kui põllul on probleemiks orashein või tuulekaer.

Alloleval pildil on näha korralikult haritud mullapind vs mullapind, mis on kaetud rohkete koristusjääkidega ja kus mullaherbitsiidi efektiivsus võib seetõttu väheneda.

Talirapsi ründavad kahjurid ja haigused

Sel kevadel oleme Eestis talirapsil keskmisest rohkem haigusi tuvastanud, sh muidu vähelevinud tsülindrosporioosi. Tsülindrosporioos (Pyrenopeziza brassicae) levikuks on soodne vihmane ilm (kõrge õhuniiskus), temperatuur +5 °C kuni +20 °C, kevadiseks arenguks on soodne sellele eelnenud pehme talv. Levitajaks on kõik ristõielised taimed. Nakatumise ulatus sõltub ka sordi tundlikkusest, osad sordid on haigusele vastupidavamad.

Kui teete kevadist kasvureguleerimist kasvuregulaatoriga Toprex 375 SC, tõrjute ühtlasi ka tsülindrosporioosi. Pange tähele, et Eestis on tsülindrosporioosi tõrjuvaid kasvuregulaatoreid kaunis vähe, jälgige kindlasti toimespektrit! Toprex 375 SC-ga tõrjute ka kuivlaiksust ja fomoosi, viimane ei tohiks kevadel siiski probleemiks olla, kui sügisel on kasvureguleerimine koos fomoos tõrjega korralikult tehtud. Toprexil on mõõdukas mõju ka jahukastele ning valgemädanikule, lisaks tugev rohendav ehk taimede fotosünteesi soodustav mõju. Täpsemat infot Toprexi kasutamissoovituste kohta saate lugeda siit.

VAATA VIDEOT

Syngenta põld pildis: kuidas kevadel rapsi kasvu reguleerida?

Talirapsipõldudel on liikvel ka varre-peitkärsakad, keda massilisemalt oleme leidnud Tartumaa põldudelt. Kui leiate 6 taime kohta 1 varre-peitkärsaka (tõrjekriteerium), on mõttekas koos talirapsi kasvureguleerimisega teha ka kahjuritõrje. Kärsakate aktiivse liikumise ajal segus Toprex 375 SC 0,3-0,5 l/ha + Karate Zeon 0,15 l/ha. Millise kahjuriga on tegu ja kuidas teha seiret, näed meie lühivideost.

Uuri lisa Syngenta Eesti kodulehelt.