Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) alustas iga-kevadise seirega heintaimede sileerimise optimaalse aja leidmiseks. Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

- Silotegu Sadalas.
- Foto: Baltic Agro
Siloseire käigus võetakse proovid Eesti erinevatest piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.
„PMK söötade ja teravilja laboris analüüsitakse silo teadurite poolt välja töötatud hindamiskriteeriumide alusel,“ kinnitab laborite ala asedirektor Katrin Idla. „Siloseire eesmärgiks on anda põllumehele teada, millal on optimaalne aeg varuda suurima toitainete sisaldusega rohusööta.“
„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga kui me seirega alustasime,“ räägib siloseire pikaajaline eestvedaja söötade ja teravilja labori peaspetsialist Ann Akk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerib Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.
Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 18. mail, 25. mail, 1. juunil, 8. juunil ja 15. juunil ning nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimise info. Info avaldatakse Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebilehel iga kolmapäev kuni jaanipäevani.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.