Põllupidajad aitasid selgitada hanekahjude vältimise võimalusi

Keskkonnaamet lubas 15. märtsist kuni 15. maini kindlaksmääratud põldudel üle Eesti jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele. Uuringu käigus kogutud andmed aitavad selgitada heidutusjahi tõhusust haneliste tekitatud kahjude vähendamiseks põllumeestele. Uuringu tulemused selguvad pärast andmete analüüsimist 2020. aasta sügisel.

Mitu tuhat valgepõsk-laglet kahjustamas põllul tärkavat vilja.  Foto: Jaanus Remm

„Heidutusjahi eesmärk oli suunata haned aladele, kus nende tekitatavatel kahjudel on väiksem mõju. Samal ajal peeti silmas, et heidutusjahi käigus ei kütitaks kaitsealuseid ja langeva arvukusega linnuliike,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Esialgsetel andmetel laekus 105 põllupidajalt kokku 2940 päevaaruannet olukorrast ja heidutustest põldudel. Jahti peeti 634 korda ning kütiti kokku 552 suur-laukhane, rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle.

Uuringu meeskond külastas valitud põlde ja vaatles hanede kohalolu ja käitumist. „Tegime ligi 430 hanevaatlust, loendasime parvedes kokku pea 260 000 hane ja lagle. Suurim kohatud parv koosnes umbes 11 000 linnust,“ ütles bioloog ja meeskonna liige Jaanus Remm. „Nägime väga kahjustatud põlde, aga suurel enamusel põldudest kasvab ilus ja täies elujõus vili,“ nentis ta.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150