• 29.05.20, 13:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllupidajad aitasid selgitada hanekahjude vältimise võimalusi

Keskkonnaamet lubas 15. märtsist kuni 15. maini kindlaksmääratud põldudel üle Eesti jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele. Uuringu käigus kogutud andmed aitavad selgitada heidutusjahi tõhusust haneliste tekitatud kahjude vähendamiseks põllumeestele. Uuringu tulemused selguvad pärast andmete analüüsimist 2020. aasta sügisel.
Mitu tuhat valgepõsk-laglet kahjustamas põllul tärkavat vilja.
  • Mitu tuhat valgepõsk-laglet kahjustamas põllul tärkavat vilja.
  • Foto: Jaanus Remm
„Heidutusjahi eesmärk oli suunata haned aladele, kus nende tekitatavatel kahjudel on väiksem mõju. Samal ajal peeti silmas, et heidutusjahi käigus ei kütitaks kaitsealuseid ja langeva arvukusega linnuliike,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Esialgsetel andmetel laekus 105 põllupidajalt kokku 2940 päevaaruannet olukorrast ja heidutustest põldudel. Jahti peeti 634 korda ning kütiti kokku 552 suur-laukhane, rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle.
Uuringu meeskond külastas valitud põlde ja vaatles hanede kohalolu ja käitumist. „Tegime ligi 430 hanevaatlust, loendasime parvedes kokku pea 260 000 hane ja lagle. Suurim kohatud parv koosnes umbes 11 000 linnust,“ ütles bioloog ja meeskonna liige Jaanus Remm. „Nägime väga kahjustatud põlde, aga suurel enamusel põldudest kasvab ilus ja täies elujõus vili,“ nentis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele