Sordikaitse tagab sordiaretuse jätkusuutlikkuse

Eesti territooriumil kehtib paralleelselt kaks sordikaitse süsteemi – Eesti sordikaitse ja Euroopa Liidu ehk Ühenduse sordikaitse. Eestis kaitse alla võetud sortide kaitse kehtib vaid Eesti territooriumil; Ühenduse sordikaitse kehtib nii Eesti kui ka kogu ülejäänud Euroopa Liidu territooriumil. Näiteks, kui Eesti sort on võetud kaitse alla ka Lätis ja Soomes, siis kehtib seal nende riikide kohalik sordikaitse. Samas üks sort ei saa olla võetud samaaegselt nii riikliku kui ka Ühenduse sordikaitse alla. Valiku, kumba kaitset kasutada, peab tegema sordiomanik.

Eestis on praegu kaitse all 88 põllukultuuride sorti. Euroopas asuvad suured sordiaretusettevõtted Saksamaal, Poolas, Taanis ja Prantsusmaal. Sealt jõuavad sordid ka meie turule. Samuti kasvatatakse meil palju Soomes ja Rootsis aretatud sorte, kuna kasvutingimused on sarnased.

Sordi laiemaks levitamiseks sõlmivad sordiomanikud asjakohased lepingud kohalike sordiesindajatega, kes saavad sellega õiguse korraldada sordi turustamist ja paljundamist kohapeal. Esindajaga lepingu sõlmimisel tahab sordiomanik olla kindel, et tema õigused on sihtriigis kaitstud ja töötab efektiivne sordikaitse süsteem. Kahjuks näeme märke, et puudulikul sordikaitse rakendumisel võib uute sortide saamine olla raske ja on juba ette tulnud, et sordiomanik on Eestist sihtturuna loobunud. Õnneks pole seda veel juhtunud väga tihti.

See on intellektuaalse omandi õiguskaitse, mis võimaldab kaitsta sordi kasutamist sarnaselt näiteks muusika- või kirjandusteose autoriõiguse kaitsega või leiutiste patenteerimisega.

Sordi võtmisel sordikaitse alla saab selle sordi omanik õiguse kontrollida seda, mida tema sordiga tehakse. Täpsemalt tähendab see, et kaitsealuseid sorte võib toota, turustada, importida, eksportida ja hoida enda valduses vaid sordiomanik ise või isikud, kes on sõlminud sordiomanikuga selleks litsentsilepingu või saanud temalt volituse. See kehtib nii Eesti kui ka Ühenduse kaitse alla võetud sordi puhul. Eestis on selliseid litsetsilepinguid sõlmitud näiteks sordiomaniku ja Eestis sordi esindajate vahel, kes korraldavad siin sordi paljundamist ja turustamist.

UPOVi konventsiooni artikli 15 kohaselt on sordikaitse süsteemile sätestatud kohustuslik erand ja võimalik erand.