Autor: Maret Güldenkoh, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lektor • 4. august 2020

Mida peab teadma talupidajast FIE ettevõtlustegevuse jätkuvusest peale tema surma?

Surmast, pärimisest ja ettevõtluse üleandmisest eriti ei kirjutata. Tegemist on väga isikliku teemaga, millest inimese eluajal pelgavad paljud kõnelda. Kuid elu on juba kord selliselt seatud ja ettevõtjana tegutsedes peame me etteruttavalt ka sellele mõtlema. Eriti just sellisel juhul, kui oleme registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Maret Güldenkoh, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lektor
Autor: Raul Mee

Eesti taasiseseisvumise järgselt said paljud füüsilised isikud tagasi võõrandatud talukohad, mida aktiivselt taastama hakati. Need, kes soovisid jätkata talumajapidamist, mis ka sissetuleku tooks, registreerisid end füüsilisest isikust ettevõtjana, mis tol hetkel oli üks eelistatum ettevõtlusvorm. Aegade jooksul on õigusaktides tehtud rida muudatusi ja paljud pea kolmkümmend aastat tagasi alustanud on registreerinud enda füüsilisest isikust ettevõtjast ümber äriühinguks või siis andnud enda ettevõtlustegevuse osa äriühingusse. Seadused on seda soosinud ning selline ümberkorraldus ei ole toonud füüsilisele isikule kaasa täiendavaid maksukohustusi.

Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik (äriühing) abstraktne keha, mille omanikeringis võivad olla füüsilised isikud ehk siis füüsilisest isikust omanike surmaga ei kaasne äriühingu tegevuse lõppu, kuna äriühing on loodud põhikirja alusel ning äriühingu tegevust korraldab juhatus. Omanikud on vaid kasusaajad. Äriühingu omakapitali osa(aktsia)kapitali osakud/aktsiad lähevad üle pärimise teel, äriühing saab tegutseda püsivalt edasi.

Äriseadustikust tulenevalt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub enda nimel kaupa ja teenust ning see on tema püsiv tegevus, ja äriühing (äriseadustik § 1). Füüsilisest isikust talupoja ärinimi ei pea sisaldama ees- ja perenime kui ärinimes sisaldub talu nimi (äriseadustik § 8 lg 2). Tulenevalt äriseadustiku § 8 lõikest 4 võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte pärija tegutseda endise ärinime all.

Parema arusaamise nimel kasutatakse edaspidi käesolevas artiklis füüsilisest isikust ettevõtja tegevust sõnaga „ettevõte“.

Füüsilisest isikust ettevõtja on ise juht ja otsustaja, samas võib ta anda mõnele teisele füüsilisele isikule prokuura, kes siis esindab teda prokuristina (äriseadustik § 17 lg 1 ja 2) äriasjade korraldamises ettevõtte majandustegevuses.

Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga (äriseadustik § 19 lg 3). Sellest tulenevalt saab prokuura olemasolul ettevõttes peale füüsilise isiku surma edasi tegutseda.

Kuid samas füüsiline isik on surnud ja tema vara sh ettevõtte vara läheb üle pärimise teel teisele füüsilisele isikule (pärimisseadus § 1 lg 1). Kui talupidaja soovib, et tema ettevõte läheks üle konkreetsele isikule, siis tuleb tal teha enda elueal testamend, kus määratleb ettevõtte osa konkreetsele isikule. Testamendi korral päritakse ülejäänud vara seaduse järgi (pärimisseadus § 10 lg 2). Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused (pärimisseadus § 130 lg 1) sh rahalised kohustused v.a sunniraha maksmise kohustus (maksukorralduse seadus § 36 lg 1). Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustustelt lõpetatakse intressi arvutus pärandi avamise päevast alates (maksukorralduse seadus § 119 lg 10).

Füüsilisest isikust ettevõtja pea esitama maksudeklaratsioonid ettenähtud tähtaegadel. Tulenevalt maksukorralduse seadusest peavad pärijad esitama maksuarvestuse deklaratsioonid pärandaja maksuarvestuse raames (§ 85 lg 5), kui pärandi vastuvõtt toimub inventuuriga, mille käigus selgub, et eelnevad andmed tuleb deklaratsioonidel parandada, siis tuleb neil seda ka teha (§ 89 lg 2). Ehk pärandvara vastuvõtmisel ja mitte ettevõtte tegevust jätkates arvestatakse kogu ettevõtte vara isiklikku tarbimisse minevaks ja see tuleb deklareerida pärijatel pärandaja tuludeklaratsiooni E-vormil ning tasuda sellelt maksukohustus.

Maksuhalduril on õigus esitada notarile avaldus pärimismenetluse alustamiseks ning kui kuue kuu jooksul ei ole pärandvara pärija selgunud võib maksuhaldur kohtusse pöörduda hoiumeetmete rakendamiseks (maksukorralduse seadus § 36 lg 3). Maksuhaldur võib füüsilise isiku surma korral tema maksuvõla maha kanda või kustutada, kui selgub, et puudub pärandvara, millele sissenõuet pöörata või siis maha kanda või kustutada maksuvõlast see osa, mis ületab inventeeritud pärandvara maksumust (maksukorralduse seadus § 114 lg 1 p 2).

Juhul, kui füüsilise isiku pärija jätkab tema ettevõtte tegevust, siis ettevõtte vara ei loeta isiklikku tarbimisse võtmiseks (tulumaksuseadus § 37 lg 7).

Mida siis juba praegu ettenägelik talupidaja tegema peaks?

Järjepideva majandustegevuse säilimiseks on mõistlik määrata prokuura. Juhul kui soovitakse ettevõte jätta konkreetsele isikule, siis on mõistlik koostada testament. Testamendi koostamine ei ole sugugi kohustuslik, kui on juba ette teada, et talupidamise jätkaja on seadusjärgne pärija.

Kuid mis siis saab, kui pärija ei soovi ettevõtte tegevust jätkata?

Ettevõtte tegevuse jätkamine ei ole kohustus, see on pärija vaba voli ning seda ei saa pärandaja sundida ei testamendiga ega ka seadusjärgselt. Kui ettevõtte tegevust ei jätkata, siis kuulub kogu füüsilise isiku vara sh ettevõtte oma pärimisele vastavalt pärimisseadusele. Ettevõtte vara deklareeritakase pärandaja maksuarvestuse raames tuludeklaratsioonil ja vajadusel tasutakse maksukohustused.

Kas võtta talupidaja pärandvara vastu või mitte?

Pärandist saab looduba kolme kuu jooksul alates päevast, millal saadi teada pärandaja surmast või siis pärimisõigusest (pärimisseadus § 119 lg 1) või siis võtta vastu pärand inventuuriga. Kui seda ei tehta, siis pärija on kohustatud täitma kõik pärija kohustused ning kui pärandvara ei jätku, siis täitma kõik kohustused oma vara arvelt (pärimisseadus § 130 lg 3).

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736