Tuleval aastal ei tohi meie põldudele pritsida suuremat osa seni kasutatud insektitsiididest. Ehkki põllumajandusamet võib häda korral anda erilubasid, ei pruugi ka sellest kasu olla, sest tootmisplaanides Euroopa turuga enam ei arvestata, vahendab ERR.

- Õites rapsipõld.
- Foto: Pixabay
Läinud aastal müüdi Eestis üle 30 tonni insektitsiide. Ehkki müüdud toimeainete nimekirjas on 17 erinevat kemikaali, jaotub suurem osa turust kahe aine vahel. Dimetoaadi müüdi 66 protsenti ja tiaklopriidi 21 protsenti kõigist ainetest.
Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen selgitas
ERR-ile, et suurem osa insektitsiididest on kontaktsed, aga dimetoaat ja tiaklopriid toimivad nii-öelda süsteemselt.
"Need taimekaitsevahendid imenduvad taime sisse ja on mõnda aega seal. Nii et kui kahjurid tulevad taime sööma, siis sealt nad saavad selle kemikaali mürgidoosi ja hävivad ja ei kahjusta enam meie saaki," selgitas Kreen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kreeni sõnul on süsteemsed insektitsiidid põllumehele väga olulised. "Kuna kontaktsete preparaatidega on võimalik tõrjuda ainult neid putukaid, kes konkreetselt tollel hetkel on lehe peal ja kellele see mürgiudu, mida me taimekaitsepritsist välja saadame, pihta läheb."
Loe täismahus artiklit
ERRi uudisteportaalist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.