Autor: Põllumajandus.ee • 8. september 2020
EL-i otsus võtab põllumeestelt suurema osa seni kasutatud insektitsiididest
Tuleval aastal ei tohi meie põldudele pritsida suuremat osa seni kasutatud insektitsiididest. Ehkki põllumajandusamet võib häda korral anda erilubasid, ei pruugi ka sellest kasu olla, sest tootmisplaanides Euroopa turuga enam ei arvestata, vahendab ERR.
Õites rapsipõld.
Autor: Pixabay
Läinud aastal müüdi Eestis üle 30 tonni insektitsiide. Ehkki müüdud toimeainete nimekirjas on 17 erinevat kemikaali, jaotub suurem osa turust kahe aine vahel. Dimetoaadi müüdi 66 protsenti ja tiaklopriidi 21 protsenti kõigist ainetest.
Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen selgitas ERR-ile, et suurem osa insektitsiididest on kontaktsed, aga dimetoaat ja tiaklopriid toimivad nii-öelda süsteemselt.
"Need taimekaitsevahendid imenduvad taime sisse ja on mõnda aega seal. Nii et kui kahjurid tulevad taime sööma, siis sealt nad saavad selle kemikaali mürgidoosi ja hävivad ja ei kahjusta enam meie saaki," selgitas Kreen.
Kreeni sõnul on süsteemsed insektitsiidid põllumehele väga olulised. "Kuna kontaktsete preparaatidega on võimalik tõrjuda ainult neid putukaid, kes konkreetselt tollel hetkel on lehe peal ja kellele see mürgiudu, mida me taimekaitsepritsist välja saadame, pihta läheb."
Loe täismahus artiklit ERRi uudisteportaalist.
Jaga lugu 
Liitu Põllumajanduse iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad: