Autor: Ene Kärner • 19. oktoober 2020

„Talust toidulauale“ strateegia näeb ette 2030. aastaks põllumajandusloomadele mõeldud antimikroobsete ainete müügi vähendamist 50% võrra. Saksamaa põllumajandusminister Julia Klöckneri sõnul on loomade heaolu muutumas tarbijate jaoks üha olulisemaks ning välja töötamisel on loomade heaolu standardiseeritud märgis, mis hakkab kehtima kogu EL-is. Selles kontekstis korraldas Euroopa loomatervise organisatsioon AnimalHealthEuropeseptembris veebikonverentsi, kus arutati loomade heaolu tuleviku ja võimaluste üle.

Tulevik on terviklikus lähenemises

ELi tervisekaitsevolinik Stella Kyriakides ütles, et COVID-19 pandeemia on rõhutanud lähenemisviisi „Üksainus tervis” olulisust - loomade, inimeste ja keskkonna tervis on üksteisest sõltuvad. Üks kriisi õppetundidest on see, et loomatervishoiu seiresüsteemidel on haiguspuhangute ennetamisel, avastamisel ja ohjeldamisel oluline roll. Seda tuleks üha enam integreerida inimeste tervise jälgimissüsteemidega. Saksamaa eurosaadik ja Europarlamendi põllumajanduskomitee juht Norbert Lins sõnas, et „Talust toidulauale“ peaks edendama loomakasvatuse kõige jätkusuutlikumaid ja süsinikusäästlikumaid meetodeid. See ei tähenda, et toetataks midagi või kedagi, kes soovib loomakasvatuse, lihatootmise või -tarbimise Euroopas lõpetada.

Julie Vermooten AnimalhealthEurope´st rääkis, et loomakasvatuse tulevik on tervikliku (holistilise) lähenemisviisi järgimine. Ükski põllumajandussüsteem ei suuda praegu täita kõiki kestlikkuse kolme samba (majandus, ühiskond ja keskkond) eesmärke. Usume, et veterinaaride regulaarsed visiidid, loomade tervisekorralduse kvaliteet ja võimalusel ennetav vaktsineerimine võivad meid viia eesmärgini.

See lähenemisviis koos tõhusate bio-ohutusmeetmetega, sobiva pidamise ja söötmisega, uute tehnikate väljaõppega ja muude meetmetega võib loomakasvatuses anda tervikliku lähenemisviisi.

Andmekasutus ja tehnoloogia on võtmetähtsusega

Loomakasvatuse kestlikkuse konsultant Jude Capper kõneles, et andmed on ülitähtis tegur muutuste edendamisel säästvama keskkonna suunas. „Põllumajandustootjad peavad teadma ja mõistma, kuidas loomade tervis mõjutab nende talu keskkonnajalajälge ja majanduslikku olukorda. Kuid nad ei saa muudatusi teha, kui neil pole andmeid ja teavet, mis seda toetaksid. Loomakasvatussektor peab loomade tervise parandamiseks kasutama uusimat tehnoloogiat nii haiguste ennetamiseks kui ka keskkonna- ja söötmisalase juhtimise optimeerimiseks.

Seda tuleb teha kogu tarneahelas, nii et muudatuste tegemisse on kaasatud tootjad, loomaarstid, loomatervishoiutööstus, töötlejad ning ka jaemüüjad.

Kestlikkus on mitmekesisus

Hollandi Wageningeni ülikooli loomateaduste direktor Martin Scholteni sõnul on kestlik loomakasvatus ja terved loomad ühe mündi kaks külge. Ei ole jätkusuutlikku karja, kui loomade tervisest ei hoolita ja vastupidi. Kestlikkus on seotud mitmekesisusega. "Vajame mitmekesist toidusektorit ja mitmekesist loomakasvatussektorit, seega on tuleviku loomakasvatussektor tõenäoliselt väga erinev praegusest loomakasvatussektorist," rääkis Scholten. Kariloomad peaksid tulevikus muutuma vastupidavamaks, kuid selleks on vaja ennetavat lähenemist loomatervisele. Küsimus pole selles, kas peame tootma rohkem; küsimus pole tõhususes, vaid pigem piisavuses. Kas suudame toota vajalikku Euroopas kestlikul viisil?

Loe konverentsist lähemalt SIIT ja SIIT.