Eesti toidutootjad võtsid hiljuti vastu kestliku tootmise eneseregulatsiooni, milles leppisid muuhulgas kokku selle, et rakendavad toiduohutuse tagamisel enesekontrollisüsteeme ning viivad lisaks seaduses kehtestatud nõuetele läbi täiendavaid kontrolle ja analüüse.
- Toidutööstustes tehakse ohutuse tagamiseks palju enamat kui seaduses ette nähtud. Foto: Pixabay
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toidu ohutus alati toidutööstuste jaoks primaarne olnud, kuid eneseregulatsiooniga sätestati ühiselt ja selgesõnaliselt ka see, et toimub järjepidev ja sisukas koostöö järelevalveasutustega, mis aitab tagada toidu läbipaistvuse tarbijatele. Samuti ollakse avatud järelevalveasutuste ettepanekutele, mis tagavad toidusektori jätkusuutliku arengu.
„Tööstused investeerivad pidevalt tehnoloogiasse, töötajate väljaõppesse ja kõrghügieeni tagamisse ning teevad igakülgset koostööd Veterinaar- ja Toiduameti ning Terviseametiga. Tööstustel lasub inimeste tervise osas suur vastutus – ettevõtted mõistavad seda ja teevad kõik endast oleneva, et garanteerida toiduainete kvaliteet ja säilivus kogu ahela vältel kuni tarbija toidulauani välja,“ sõnas Potisepp.
Näiteks ühes suurimas liha- ja toiduainetööstuse ettevõttes, Rakvere ja Talleggi lihatooteid valmistavas HKScan Estonias teostatakse kuus ligikaudu 12 000 keemilist ja mikrobioloogilist analüüsi, mille eesmärk on tagada, et kogu sööt, tooraine ja valmistoodang oleksid ohutud. „Siseauditite käigus teostavad meie enda ettevõtte toiduohutuse spetsialistid regulaarseid hügieeni- ning tootmisprotsessi kontrolli. Näiteks liha töötlemise puhul tuleb toote ohutuse tagamiseks jälgida, et toote sisetemperatuur tõuseks +72 °C-ni – meie toiduohutuse spetsialistid kontrollivad seda iga päev ja hoolitsevad selle eest, et tootmisprotsessis mingeid kõrvalekaldeid ei esineks,“ sõnas HKScan Estonia kvaliteedidirektor Priit Dreimann.
Ka munatootja Dava Foods seisab hea selle eest, et tootmisest väljuks ainult kvaliteetne ja ohutu toodang. „Hinnanguliselt on umbes kolmandik kontrollidest, mis me teeme, seadusega nõutud ülejäänud teeme omal initsiatiivil, et kinnitada oma toodete, toorme või protsessi ohutust,“ ütles juhatuse liige Vladimir Sapožnin. Tema sõnul tehakse kõigis lindlates iganädalaselt salmonella proove, kuigi seadus nõuab neid vaid kord 15 nädala jooksul. Et minimeerida salmonella bakteri pääsu farmi sööda kaudu korraldatakse regulaarseid auditeid ka söödatootja juures.
Suurele tööstusele omaselt on ka HKScan Estonial väga palju koostööpartnereid, kes varustavad neid erineva toorainega. „Olenemata sellest, kas meie koostööpartnerid on eelnevalt riskihindamise läbinud ja auditeeritud või mitte, kontrollime alati sisse tulnud tooraine selle vastuvõtmise ajal täiendavalt üle. Analüüsid tehakse kas meie enda laboris või teatud juhtudel kasutame ka Terviseameti või Veterinaar- ja Toiduameti labori teenuseid,“ kommenteeris Dreimann.
Farmi piimatooteid valmistava Nordic Milk kvaliteedijuhi Signe Pae sõnul viivad nemadki läbi partnerite hindamisi. Kui Nordic Milk ise lähtub oma tegevuses rahvusvahelisest toiduohutuse juhtimissüsteemist, mille abil oma organisatsiooni toiduohutusnõudeid hallata, ootavad nad samade nõuete järgimist ka partneritelt. „Samaväärse standardi olemasolu on meile partnerite valikul oluliseks kriteeriumiks, tänu millele saame partnerite usaldusväärsuses kindlad olla,“ sõnas Pae.
Nii muna-, liha-, kui piimatootjatel on ka tihe koostöö ja kontakt järelevalveasutustega. „Järelevalveasutused käivad meid regulaarselt kontrollimas, kuid vajadusel oleme neilt ka ise nõu küsinud, kui tahame mõnes küsimuses kindlustunnet. Kaalume alati põhjalikult kõiki nende soovitusi ja rakendame, mida võimalik,“ sõnas Sapožnin.
HKScan Estonial on otsene kontakt järelevalveametnikega kõikides tootmisahela etappides. „See hõlmab nii loomade ja lindude heaolu, keskkonna kui ka toiduohutuse aspekte. Näiteks töötavad meie lihatööstustes igapäevaselt Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud, kes teostavad loomade ja lindude eel- ja järelkontrolli ning jälgivad tootmishügieeni nõuetest kinnipidamist. Rakveres tööstuses töötab 13 ja Tabasalu tööstuses kaks järelevalveametnikku,“ ütles Dreimann.
Lisaks hügieeninõuete kontrollile ettevõttes räägivad järelevalveametnikud ettevõtetes ka õigusaktidesse lisandunud uutest nõuetest. „Kui mõne õigusakti punkti tõlgendamisel tekib küsimusi, näiteks pole me kindlad, kuidas mingit uut toodet märgistada, pöördume ka ise järelevalveasutuse poole. Neist on palju abi ning saame tänu ladusale koostööle olla kindlad, et tegutseme 100% õigesti,“ sõnas Pae.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.