Autor: Põllumajandus.ee • 26. oktoober 2020

Valminud on taime- ja loomakasvatuse konkurentsiraport

Taime- ja loomakasvatuse konkurentsiraport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest. Analüüsitud on ettevõtete kõige värskemaid majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread. Sektori olukorda kommenteeris Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer.

Sektori olukorda kommenteeris Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer.
Autor: Voore Farm OÜ

Valdkonna kvartaliraport põhineb maksu- ja tolliameti poolt kogutud ja avaldatud ettevõtete 2018.-2020. aasta kvartalipõhistele äriandmetele, äriregistri ja statistikaameti infole ning ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlustele. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab vaatlusaluses ajavahemikus 200 000 euro piiri.

Sektori olukorda kommenteeris Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer. Küsitles Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

Nagu mitmel teistelgi ettevõtetel sektoris, on ka Voore Farmil ajatatud maksuvõlg, mis tekkis eriolukorra ajal. See tähendab, et koroonakriis ei möödunud jälgi jätmata. Seepärast küsin nagu spordireporter: mis tunne on? Kuidas koroonakriis ettevõtet mõjutas?

Tunne on sama nagu kõigil Eesti põllumeestel. Koroonakriisi suurimaks mõjuriks oli piima kokkuostuhindade järsk ja põhjendamatu langus, millest tulenevalt langes seni piiripealne kokkuostuhind selgelt alla omahinna. Voore Farm ei jäänud sellest puutumata, sest toodame söötasid osaühing Voore Mõisale, mis tegeleb piimakarjakasvatusega. Kriisist tulenenud käibevahendite nappus on ka maksuvõla põhjustajaks. Ettevõtte plaane otseselt ümber hindama ei pidanud, kuid kogu sektoris oli olukord siiski keerulisem kui meil.

Taimekasvatuse valdkonna koondkäive on aastataguse aja võrreldes kasvanud 40 protsenti. Kas taimekasvatuses on praegu head ajad? Tarbija kaotust pole ju karta – süüa tahavad kõik, olgu koroona või majanduskriis. Ent mis on need probleemid, mis Teie hinnangul võivad ettevõtte äritegevusele saatuslikuks saada?

Meie ettevõte kannatas aastatel 2016-2018 keeruliste ilmastikutingimuste all tugevalt. Mitu aastat jäi oluline osa saagist tänu vihmadele põllu peale ja viimasel aastal tugeva põua tõttu ei kasvatanud taimed erilist saaki.

2019. aasta oli normaalne taimekasvatuse aasta, kus ilm soosis nii teravilja- kui ka rapsikasvatust. Tundub, et ka 2020. aasta kvalifitseerub sarnasesse kategooriasse.

Peamised murekohad on endiselt suhteliselt ettearvamatu turg, kus kokkuostuhinnad käivad hooaja jooksul korduvalt tipust põhjani, kuna kaubeldakse vabal turul. Saatuslikuks võivad siiski saada peamiselt keerulised ilmastikutingimused, kuna taimekasvatus on väga ilmatundlik valdkond. Loomulikult oleks vaja tugevdada oma investeeringuid erinevatesse objektidesse, olgu selleks kuivatikompleksi laiendus või uute ladude ehitus, kuid seni on nende investeeringute takistuseks saanud siiski vahendite nappus.

Kogu sektoris, olgu taime- või loomakasvatus, on suhteliselt madal keskmine palk. Tööjõu leidmine on aastaid probleemiks olnud. Kuidas suhtute valitsuse tööjõupoliitikasse, kaasa arvatud võõrtööliste teema?

Tööjõukriis meid väga tugevalt ei puudutanud, kuid vaadates kogu sektorit tervikuna, ei ole tootmine ilma võõrtööjõuta praeguses majandussituatsioonis reaalne. Tööturul on tööjõupuudus ja inimesed ei tule maale tööle.

Pigem on vajab valitsuse tööjõupoliitika ümbervaatamist just töötukassa tegevuse poolelt. Kui on olemas töökohad, kuhu ei leita töötajaid ning töötul on kasulikum olla töötuna arvel ja süsteem ei sunni teda otseselt tööd leidma, siis ma näen, et selline olukord pole jätkusuutlik.

Teisalt ei ole näiteks Põlvamaa põllumehel erilist kasu sellest, kui Harjumaal on palju töötuid, sest reaalselt need inimesed teise Eesti otsa tööle ei lähe. Sellest tulenevalt ongi võõrtööjõu küsimus nii terav, kuna inimesi lihtsalt pole võtta. Üldiselt on siiski põllumajanduses korralikud palgad ja selle üle nuriseda ei saa.

Milline saab põllumajanduses olema järgmine kevad?

Praeguses situatsioonis on päris keeruline midagi prognoosida, sest koroonakriisi jätkumisel võivad kannatada oluliselt sisendite hinnad ja kättesaadavus, samamoodi ka toodangu müügihind. Samas ma loodan, et olukord pigem stabiliseerub ja erilisi muudatusi sektori käekäigus, vähemalt halvenemise suunas, ei toimu.

Kas on märgata ka mõnda globaalset trendi, mis on põllumajandust peatselt mõjutamas? Aeg-ajalt tekitab elevust idee lihavaba liha süüa, samuti on taimetoitlus jätkuvalt trendikas.

Kõige olulisemaks mõjuks on huvigruppide tugev surve taimekaitsele, selle tõttu on turult juba lahkunud hulk toimeaineid ning lähiajal on neid lahkumas veel sama palju. Eesmärk on ikkagi kasvatada haigustevaba ja kvaliteetset toodangut, mis on ka turu ootus.

Taimetoitlaste hulga kasv sektorile erilist mõju avaldada ei tohiks, pigem on seal teatud hulk võimalusi, mida saaks ära kasutada. Samamoodi ei ole lähiajal kuhugi kadumas loomsete saaduste tarbimine.

Kui vaadata nüüd kaugemale koroonakriisist, siis mis on taimekasvatuse järgmine suur asi, oluline areng?

Järgmine suur asi on minu arvates sordiaretus, mis kompenseeriks keelustatud taimekaitsevahendeid. Kahjuri- ja haiguskindlad sordid aitaksid vähendada keemia kasutamist põllumajanduses tagades samal ajal toodangu kvaliteedi ja saagi.

MIS ON MIS

Taime- ja loomakasvatuse konkurentsirapordi koostas Äripäeva Infopank, kelle eesmärgiks on tuua äri- ja finantsotsuste langetamiseks vajalik informatsioon parimal kujul ja mõistliku hinnaga juhi või spetsialisti töölauale, kindlustamaks ettevõtte edu.

Konkurentsiraporti hinna sisse kuulub:

•kõik sektori TOPid ja võlglased;

•kommenteeritud konkurentsiraport;

•valdkonna ettevõtjate trendiuuringu kokkuvõte;

•andmefail ettevõtete finantsnäitajate ja suhtarvudega.

2019. aasta aruannete kokkuvõte tuleb tellijatele tasuta lisaks hiljemalt novembris.

Raporti leiad SIIT.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150