Riigikogus läbis esimese lugemise mahepõllumajandust soodustav eelnõu

Vabastuse saamiseks piisab Põllumajandus- ja Toiduameti teavitamisest. Tegemist on ELi antud võimalusega, mille kohaselt võib liikmesriik teha erandi ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta selliseid tooteid mujal kui ainult müügikohas, ei impordi selliseid tooteid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat.

Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest.

Selleks, et takistada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi mahepõllumajandusele viitava märgistusega tavatoote teadliku turustamise eest.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (260 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi mahepõllumajanduse määruse ning Põllumajandusameti (PMA) ning Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) baasil uue ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomisega.