Autor: Põllumajandus.ee • 2. november 2020

25. septembril jõustus Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muudatus, millega täiendati tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang.

Määruse ajendiks oli varasem EL-i direktiivi 2011/92/EL (KMH direktiivi) puudulik ülevõtmine ja sellest tingitud Euroopa Komisjoni 25. juulil 2019 algatatud rikkumismenetlus. Euroopa Komisjon leidis, et Eesti pole õigesti üle võtnud üldsätteid, mis reguleerivad avalikkuse teavitamist võimalike tulevaste otsuste olemusest ja tähtaegade seadmisest.

Samuti leidis komisjon puudujääke piiriülest keskkonnamõju hindamist puudutavate sätete ülevõtmises ja sanktsioonides, mis ei ole ilmselt tõhusad. Peale uute tegevusvaldkondade lisamise Eesti ülejäänud puudujääke seni kõrvaldanud ei ole.

KMH eelhinnangu kohustusega valdkondade hulka lisandusid maapealsete tööstusrajatiste rajamine söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi maapõuest väljavõtmiseks; vähemalt 200 hektari suuruse loodusliku rohumaa muutmine haritavaks maaks; põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse 200 000 – 10 000 000 kuupmeetrit aastas; kanalite ja siseveekogude veeteede ehitamisel, välja arvatud siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamisel, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks.

Kuna nimetatud tegevusvaldkondi sagedasti ei esine, siis ei ole määruse muudatusest oodata märkimisväärseid muutusi praktikas.

Uuri lisa:

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskiri eelnõude infosüsteemis

Vabariigi Valitsuse määrus