5. detsembril avab Akadeemilise Põllumajanduse Selts oma 100. aastapäeva veebikonverentsiga, kus otsitakse tuleviku väljavaateid põllumajandusteadusele. Miks seda tehakse, uurisime seltsi presidendilt Marko Kassilt.
Seltsi suvine väljasõit Jõgevamaale 2019. aasta augustis. Ühispilt C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli ees.
  • Seltsi suvine väljasõit Jõgevamaale 2019. aasta augustis. Ühispilt C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli ees.
  • Foto: Alo Tänavots
Seltsi veebikonverents on suuresti tulevikku vaatav, käsitledes põllumajandussektorit ees ootavaid muutusi ja arengustsenaariume. Korraldajad loodavad, et esinejate sõnavõttudes tuleb välja sõnum kogu avalikkusele, et põllumajandusteadustel on palju rohkem pakkuda kui seni arvata osatakse. „Sageli jääb mulje, et põllumajandust ja selle panust Eesti eduloos alahinnatakse,“ rääkis seltsi president Marko Kass. Tema sõnul on ilmselge, et lähikümnendil, mil seisame silmitsi toidujulgeoleku riskide, uute taimehaiguste, loomataudide ja kliimamuutustega, vajame enam põllumajandusteadlaste abi. Seetõttu on oluline juba valdkonnas kogutud teadmust jagada ja parimal viisil ära kasutada.
Nii on ühise kohtumise keskmes põllumajanduse roll ringmajanduse vedurina, kestlikumad võimalused toidutootmiseks, aga ka kliimamuutused. „Konverents annab hea võimaluse teha üleskutse teiste valdkondade teadlastele, et suurendada koostööd. Seda eriti, et eesseisvad väljakutsed puudutavad meid kõiki,“ lisas Kass.
Teiste seas saavad konverentsil sõna Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent Priit Tammeorg ja Oxfordi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Liisa Parts.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele