Autor: Põllumajandus.ee • 11. detsember 2020

Mida tuleb teada toitu internetis müües?

Mida tuleb teada toitu internetis müües?
Autor: Pixabay

E-kaubandust võib kohata väga erinevates kanalites. Kõige levinum e-kaubanduse platvorm on ettevõtte ehk toidukäitleja loodud veebipood. Lisaks toimub e-kaubandus ka ostu-müügi portaalides, erinevatel ühisplatvormidel, sotsiaalmeediakanalites ja ka mobiilirakenduste kaudu, kirjutab Maablogis Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Marii-Heleen Juks.

Milles seisneb ostu-müügi portaali ja veebipoe erinevus? Veebipood on ettevõtte hallatav veebileht, millel müüdavate toodete eest vastutab üks ja sama käitleja. Ostu-müügi portaal on oma ülesehituselt keskkond, kuhu on ligipääs erinevatel isikutel ja toidukäitlejatel, kes seal oma tooteid müüvad. Nii on tarbijal võimalus tellida erinevate tootjate tooteid ühest kohast ning ettevõtte ei pea looma eraldi veebipoodi, vaid kasutab pakkuja arendatud veebilehte.

Kauba eest vastutab müüja

Veebiplatvormi haldaja või looja puhul pole tegu toidu käitlejaga juhul kui ostja sõlmib ostu-müügi lepingu veebiplatvormil tegutseva toote müüjaga. Sellised platvormid võivad olla näiteks kõikvõimalikud sotsiaalmeediaportaalid: Facebook, Instagram jm. Tihti tegelevad sotsiaalmeediaportaalides toidu müügiga toidukäitlejad, kes valmistavad toitu oma kodus.

Veebipoes ja ostu-müügi portaalis e-kaubandusega tegelevad ettevõtted peavad arvestama, et kõik toiduga (sh toidulisanditega) seotud müügikuulutused peavad olema tõesed, selged, tarbijale arusaadavad ega tohi tarbijat eksitada.

Eestis tarbijale müüdava toidu toidualane teave peab olema esitatud eesti keeles. Müügikuulutuses peab olema välja toodud kogu kohustuslik toidualane teave enne ostu kinnitamist, et tarbijal oleks võimalik teha teadlikke valikuid. Näiteks tuleb toote kohta korrektselt esitada koostisosade loetelu ning selles trükikirjas eristuvana allergeenid ja toidutalumatust tekitavad ained, toitumisalane teave jne.

Oluline on see, et müügikuulutuses kasutataks vaid lubatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid ehk sõnumeid, mis annavad mõista, et toidul on kindlad kasulikud omadused toitaine-, muude ainete või energiasisalduse tõttu. Enne tootele erinevate omaduste lisamist tasub tutvuda lubatud toitumisalaste väidete loeteluga Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.

Tervisealane väide on sõnum või esitus, mis viitab toidu ja tervise vahelisele seosele. Eriti oluline on meeles pidada, et toidule (sh toidulisanditele) ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi ega viidata kehakaalu vähendavale toimele.

E-kaubanduse tegevuskohast tuleb korrektselt teavitada

E-kaubanduse puhul tuleb Veterinaar- ja Toiduametile esitada majandustegevusteade, milles teavitatakse kõikidest toidukäitleja tegevusvaldkondadest. Samuti peab oma tegevusest teavitama juhul kui valmistatakse toitu oma koduköögis müügi eesmärgil. Veebikeskkonna saab tegevuskohaks märkida juhul, kui ettevõte või eraisik tooteid vahendab ehk tooted tellitakse kliendi tellimuse alusel otse talle. Juhul kui müüja kasutab toodete ladustamiseks või komplekteerimiseks loodud ladu, kontorit, kauplust, restorani vm, tuleb see märkida tegevuskohaks.

Toiduohutust aitab tagada enesekontrolliplaan

Enesekontrolliplaan on dokument, kus on kajastatud ettevõtte tegevused, mis puudutavad toiduohutuse tagamist. Eelkõige peavad enesekontrolliplaanis olema kirjeldatud kõik tegevused toiduohutuse tagamiseks ja meetmed nende ohtude ohjamiseks. Enesekontrolliplaan koosneb kahest osast – eeltingimusprogrammist ning ohtude analüüsist ja kriitiliste kontrollpunktide ohjest (HACCP).

Enesekontrolliplaan on vajalik selleks, et ettevõttel oleks olemas enesekontrollisüsteem, mille abil ennetada ja kõrvaldada potentsiaalselt tekkivaid ohte, mis võivad seada ohtu tarbija tervise. Teiseks lasub toidu käitlejal kohustus kontrollida toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendada abinõud selle tagamiseks.

Enesekontrolliplaani koostamisel tuleb alustada eeltingimuste programmidest. Need tulenevad heast hügieenitavast. Olenevalt ettevõttest tuleb kajastada vaid neid punkte, mis on ettevõttes olemas ja kohalduvad.

Toidu transport tarbijani peab olema nõuetekohane

Oma veebipoes müüdavate toodete transpordiks on tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas väga palju erinevaid võimalusi, näiteks pakiautomaadid, kullerid ja pakirobotid. Arengus liiguvad kaasa kõik ja üritavad kauba tarbijani viimist üha enam lihtsustada, mugavdada ja kiirendada. Sellest olenemata tuleb toidu internetis müüjatel arvestada sellega, et kuni selle hetkeni, millal tarbija toote kätte saab, vastutab toote eest toidu müüja.

Eriti tähelepanelik tuleb olla eritemperatuuri vajava toidu transpordil. Eritemperatuuri vajavate toitude alla kuuluvad kiiresti riknevad toidud ehk toidud, mida tuleb hoida külmkapis; soojad toidud, mille sisetemperatuur peab olema vähemalt +63 ℃; ja sügavkülmutatud tooted, mida tuleb hoida -18 ℃ või madalamal temperatuuril. Kui kiiresti riknevat toitu pole hoitud ohutul temperatuuril ladustamise, transpordi või tarbijale kättetoimetamise etapis, siis võib kaup rikneda ja muutuda inimesele ohtlikuks.

Toidu kättetoimetamine pakiautomaadi, -roboti ja kulleri vahendusel peab toimuma nõuetekohaselt. Toatemperatuurist erinevat temperatuuri vajava toidu kättetoimetamine pakiautomaadi, -roboti või kulleri vahendusel pole lubatud, kui nõuetekohane temperatuur pole tagatud.

Marii-Heleen Juks, Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist

Allikas: Maablogi

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150