Eile, 17. veebruaril, toimus vestlusring „Toiduohutus kas toidupäästmise vedur või pidur?“, kus arutati selle üle, kuivõrd teadvustatakse toiduohutust toidu annetamisel ja päästmisel.
Uuringud on näidanud, et kõige suurem toidu raiskaja on täna tarbija, kuid väga palju toitu visatakse ära jaekauplustes.
  • Uuringud on näidanud, et kõige suurem toidu raiskaja on täna tarbija, kuid väga palju toitu visatakse ära jaekauplustes.
  • Foto: Pixabay
Vestlusringi eesmärgiks oli teadvustada toidu annetamise ja päästmisega seonduvaid võimalusi ning kohustusi toiduohutuse vaates. Samuti luua dialoog erinevate osapooltega ning otsida lahendusi, kuidas üheskoos jõuda selleni, et tarbijani jõuaks alati ohutu toit. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg tõi välja, et PTA kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu toit. „Amet teostab kontrolle kõikide jaekaubandusettevõtete ja toidu käitlejate üle, kontrollides kehtivate nõuete täitmist. Siiski ei tohi aga unustada, et kõik need nõuded kehtivad ka toidu annetamisel ja päästmisel heategevusorganisatsioonidele,“ selgitas Ramjalg.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele