Autor: Põllumajandus.ee • 19. veebruar 2021

Mesinikud ja põllumehed teevad suveks koostööplaane

Põllumeeste ja mesinike viimaste aastate ühiste pingutuste tulemusena ei hukkunud 2019. ja 2020. aastal taimekaitse tõttu teadaolevalt ühtegi mesilasperet.

Põllumeeste ja mesinike viimaste aastate ühiste pingutuste tulemusena ei hukkunud 2019. ja 2020. aastal taimekaitse tõttu teadaolevalt ühtegi mesilasperet.
Autor: Pixabay

Lähenemas on kevad ning koos sellega ka uus taimekasvatusperiood. Eesmärgiga jätkata senist edukat koostööd korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 18. veebruaril juba traditsiooniks kujunenud kohtumise, et ühiselt koos mesinike ja valdkonna ametnikega uueks hooajaks ette valmistuda ja planeerida edasisi tegevusi.

„Senise edu puhul on võtmetähtsusega olnud koostöö ning põllumeeste ja mesinike suhtlemine“, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Jaak Läänemets. „Väga hea on tunda riigi erinevate ametkondade ning organisatsioonide ühist panust nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate heaolu saavutamisel. Koostöö kahe põllumajandusvaldkonna – mesinduse ja taimekasvatuse – vahel on suurepärane!“, lisas ta.

„Mesinik ja taimekasvataja on üksteisele vajalikud. Hea koostöö ja suhtlemisega saame maksimeerida mõlema poole kasu ning minimeerida võimalikke riske. Ainult nii on võimalik arvestada üksteise tegutsemisest tulenevaid vajadusi ja leida parimaid lahendusi mõlema valdkonna edendamiseks“, rõhutasid Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu esindaja Mart Kullamaa ja Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind rõhutas taimekaitsetööde nõuetest kinnipidamise olulisust: „Teadlikkuse kasv taimekaitsevahenditest ja nende õigest kasutamisest, samuti kõigi osapoolte omavaheline suhtlus ja üksteisega arvestamine viib meid soovitud tulemuseni. Eestis registreeritud ja müügil olevate taimekaitsevahendite puhul võib olla kindel, et korrektsel kasutamisel ei põhjusta need ohtu endale ega ümbritsevale keskkonnale.“.

Loe lisaks
Statistika kinnitab, et mesindusega Euroopas on kõik hästi

„Kindlasti on oluline, et põllumehed taimekaitsetöödel järgiksid ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeld. Kehtestatud reeglid on inimeste tervise ja kogu meid ümbritseva keskkonna hea seisundi tagamiseks“, lisas Läänemets. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline sümbioos on see, mis mõlemale osapoolele kasu toodab. Loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad üksteisest sõltuma. Ka taimekasvatajad ja mesinikud saavad parimaid tulemusi loota ainult heas koostöös.

Loe lisaks
Müüdid ja tõed – miks mesilased surevad?

Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud teinud tihedat koostööd. Tehtud on mitmeid erinevaid lisategevusi ning endiselt on suur rõhk kõikide osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel. Näiteks korraldati veebipõhine usaldusmesinike teabepäev, kus räägiti muuhulgas ka taimekaitse vajalikkusest ning ka mesinikele suunatud „Teavita teadlikult!“ juhendist, mida on ajakohastatud. Samuti on oluliselt suurendatud keskkonna ja putukate heaolu teemade osakaalu taimekaitsetöötajate regulaarsetel koolitustel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehele on loodud teadlikku taimekaitset käsitlev teemablokk, leiad selle SIIT.

Kohtumisest võtsid osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi esindajad.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736