Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professori Mati Roasto sõnul on ta kindel, et ostes kodumaist kanaliha, jõuab tarbija toidulauale ohutu ja kvaliteetne kanaliha. Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli kõige viimase uuringu kohaselt on Eesti päritolu värske kanaliha võrreldes imporditud kanalihaga termofiilsetest kampülobakteritest vähem saastunud.

- Eesti päritolu värske kanaliha on võrreldes imporditud kanalihaga termofiilsetest kampülobakteritest vähem saastunud.
- Foto: Alina Birjuk
Kampülobakterenteriidi tavapärased sümptomid on palavik, oksendamine, kõhulahtisus ning valusate krampidega kõhuvalu. Baktereid leitakse sageli loomset päritolu toitudest ning haigustekitaja ülekande põhiallikaks on toores või piisavalt kuumutamata kanaliha, samuti toorpiim ja teised loomsed toidud, mis pole läbinud piisavat kuumtöötlemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.