Mida toob ÜPP kaasa Eesti põllumehele?

Juuni lõpus jõudsid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhimõtetes aastateks 2023–2027. Mida toob saavutatud kokkulepe kaasa Eesti põllumehele, sellest kirjutab Maablogis maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluminister Urmas Kruuse.
  • Maaeluminister Urmas Kruuse.
  • Foto: Liis Treimann
Euroopa rohelist kokkulepet toetav ühine põllumajanduspoliitika, mida peetakse senisest õiglasemaks, keskkonnahoidlikumaks ja paindlikumaks, tähistab muutuste algust Euroopa põllumajanduses. Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski on kokkulepet iseloomustanud järgmiselt: „Uues ÜPPs on kõrgemad keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu eesmärgid ühendatud toetuste õiglasema jaotamisega, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele pereettevõtetele ning noortele põllumajandustootjatele.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele