Juuni lõpus jõudsid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhimõtetes aastateks 2023–2027. Mida toob saavutatud kokkulepe kaasa Eesti põllumehele, sellest kirjutab Maablogis maaeluminister Urmas Kruuse.

- Maaeluminister Urmas Kruuse.
- Foto: Liis Treimann
Euroopa rohelist kokkulepet toetav ühine põllumajanduspoliitika, mida peetakse senisest õiglasemaks, keskkonnahoidlikumaks ja paindlikumaks, tähistab muutuste algust Euroopa põllumajanduses. Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski on kokkulepet iseloomustanud järgmiselt: „Uues ÜPPs on kõrgemad keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu eesmärgid ühendatud toetuste õiglasema jaotamisega, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele pereettevõtetele ning noortele põllumajandustootjatele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.