Sooja suve esimesele poolele on järgnenud sademeterohke suve teine pool, mis omakorda on seganud erinevaid töid ja tegemisi põllul. Nagu ütleb vanasõna - mida külvad, seda lõikad ja käsikäes käivad augustikuus külv ja kultuuride koristustööd.

- Vasakul on teostatud sügisene umbrohutõrje, paremal mitte. Kevad 2021.
- Foto: Kaarel Kallion
Vihmaste ilmade tõttu on talirapsi külvid sel aastal lükkunud optimaalsest ajast hilisemaks. Hilisemate külvide puhul tuleb sügisel arvestada suurema lämmastiku kogusega, et taliraps kasvaks piisavalt suureks ning talvituks edukalt. Kui rapsile on planeeritud anda lisalämmastikku, siis mõistlik on seda teha esimese pärislehe faasis. Vastavalt külvikorrale ja eelviljale võiks taliraps saada sügisel kokku lämmastikku 30-50 kg/ha-le, et taimed suudaksid sügisel piisavalt kasvada ja areneda. Suurem lämmastikukogus tuleb kindlasti arvestada neile rapsidele, kus külv oli hiline, mis on tänasel päeval alles idulehtede faasis või alles külvatud - eesmärk on soodustada taimede kiiremat arengut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.