Eesti teadlased koostasid neli võimalikku stsenaariumit, milline on meie toidutööstus sajandi keskpaigaks. Kuigi Eesti on võimeline ennast toiduga suures osas ise varustama, võivad meie ees seista valikud, kas hoida Eesti toidusüsteem pigem traditsiooniline või minna kaasa üleilmsete trendidega mullavaba põllumajanduse, laboritehnoloogiate ja muude sarnaste lahenduse osas.

- Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Balti Uuringute Instituudi teadlaste koostöös valmis uuring Eesti biomajanduse olukorrast ja võimalikest tulevikustsenaariumitest.
- Foto: Maa-amet
"Kui vaatame näiteks Eesti kliimaneutraalsuse debatti, on toidusüsteem peaaegu alati sealt väljas. Räägime energeetikast, transpordist ja ehitusest, aga toidust mitte. Ometi, rääkides kliimaneutraalsusest, peaksime kogu süsteemi arvesse võtma," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Erkki Karo.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.