Eesti teadlased koostasid neli võimalikku stsenaariumit, milline on meie toidutööstus sajandi keskpaigaks. Kuigi Eesti on võimeline ennast toiduga suures osas ise varustama, võivad meie ees seista valikud, kas hoida Eesti toidusüsteem pigem traditsiooniline või minna kaasa üleilmsete trendidega mullavaba põllumajanduse, laboritehnoloogiate ja muude sarnaste lahenduse osas.

- Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Balti Uuringute Instituudi teadlaste koostöös valmis uuring Eesti biomajanduse olukorrast ja võimalikest tulevikustsenaariumitest.
- Foto: Maa-amet
"Kui vaatame näiteks Eesti kliimaneutraalsuse debatti, on toidusüsteem peaaegu alati sealt väljas. Räägime energeetikast, transpordist ja ehitusest, aga toidust mitte. Ometi, rääkides kliimaneutraalsusest, peaksime kogu süsteemi arvesse võtma," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Erkki Karo.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.