Raport: Eesti saaks vajadusel hakkama ka poole vähemate põldudega
Eesti teadlased koostasid neli võimalikku stsenaariumit, milline on meie toidutööstus sajandi keskpaigaks. Kuigi Eesti on võimeline ennast toiduga suures osas ise varustama, võivad meie ees seista valikud, kas hoida Eesti toidusüsteem pigem traditsiooniline või minna kaasa üleilmsete trendidega mullavaba põllumajanduse, laboritehnoloogiate ja muude sarnaste lahenduse osas.
"Kui vaatame näiteks Eesti kliimaneutraalsuse debatti, on toidusüsteem peaaegu alati sealt väljas. Räägime energeetikast, transpordist ja ehitusest, aga toidust mitte. Ometi, rääkides kliimaneutraalsusest, peaksime kogu süsteemi arvesse võtma," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Erkki Karo.
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.
Enimloetud
4
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Otepää vineeritehase emafirma läheb eraldi börsile
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele