Poes toitu ostes on nimetus esimesi asju, mis meid pakendil või hinnasildil kõnetab. Nimetuse järgi tekib esmane ettekujutus, milline toit pakendis peitub. See eeldab toidu tootjatelt vastutustundlikku käitumist ning tarbijate selget teavitamist. Lisaks peab nimetus olema keeleliselt korrektne, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.
Mida saame välja lugeda toidu nimetusest?
  • Foto: Unsplash
Toidu nimetuse teema pakub palju kõneainet. Alles mullu toimusid Euroopa Parlamendis tulised vaidlused tavapäraste lihatoodete nimetuste kasutamise üle taimsete toodete nimetamisel. Muu hulgas oli kõne all selline nimetus nagu taimne pihv, mis võib tarbijat eksitada, kuna enamasti kasutatakse sõna pihv lihatoote nimetuses, ent teisalt poleks ka näiteks taimne ketas alternatiivse nimetusena toote iseloomustamiseks kõige selgem. Poeriiulitelt võib leida üha rohkem lihatoodete alternatiivina pakutavaid taimseid tooteid, mistõttu on väga vajalik, et keel ja nimetused astuksid tehnoloogia arenguga ühte sammu ning siin seisavad meil ees uued katsumused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele