Poes toitu ostes on nimetus esimesi asju, mis meid pakendil või hinnasildil kõnetab. Nimetuse järgi tekib esmane ettekujutus, milline toit pakendis peitub. See eeldab toidu tootjatelt vastutustundlikku käitumist ning tarbijate selget teavitamist. Lisaks peab nimetus olema keeleliselt korrektne, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.
Toidu nimetuse teema pakub palju kõneainet. Alles mullu toimusid Euroopa Parlamendis tulised vaidlused tavapäraste lihatoodete nimetuste kasutamise üle taimsete toodete nimetamisel. Muu hulgas oli kõne all selline nimetus nagu taimne pihv, mis võib tarbijat eksitada, kuna enamasti kasutatakse sõna pihv lihatoote nimetuses, ent teisalt poleks ka näiteks taimne ketas alternatiivse nimetusena toote iseloomustamiseks kõige selgem. Poeriiulitelt võib leida üha rohkem lihatoodete alternatiivina pakutavaid taimseid tooteid, mistõttu on väga vajalik, et keel ja nimetused astuksid tehnoloogia arenguga ühte sammu ning siin seisavad meil ees uued katsumused.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti põllumajandussektor on pidevas arengus ning muutlik turuolukord ja ilmastikutingimused seavad põllumeestele suuri väljakutseid. Baltic Grain Trade OÜ on usaldusväärne partner, kes aitab Eesti põllumeestel saada oma saagile õiglase tasu ning tagada mullaviljakus ja taimede tervis läbi innovaatiliste lahenduste.