Mida saame välja lugeda toidu nimetusest?
Poes toitu ostes on nimetus esimesi asju, mis meid pakendil või hinnasildil kõnetab. Nimetuse järgi tekib esmane ettekujutus, milline toit pakendis peitub. See eeldab toidu tootjatelt vastutustundlikku käitumist ning tarbijate selget teavitamist. Lisaks peab nimetus olema keeleliselt korrektne, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.
Toidu nimetuse teema pakub palju kõneainet. Alles mullu toimusid Euroopa Parlamendis tulised vaidlused tavapäraste lihatoodete nimetuste kasutamise üle taimsete toodete nimetamisel. Muu hulgas oli kõne all selline nimetus nagu taimne pihv, mis võib tarbijat eksitada, kuna enamasti kasutatakse sõna pihv lihatoote nimetuses, ent teisalt poleks ka näiteks taimne ketas alternatiivse nimetusena toote iseloomustamiseks kõige selgem. Poeriiulitelt võib leida üha rohkem lihatoodete alternatiivina pakutavaid taimseid tooteid, mistõttu on väga vajalik, et keel ja nimetused astuksid tehnoloogia arenguga ühte sammu ning siin seisavad meil ees uued katsumused.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele