Millised on maaparandussüsteemidest tulenevad kitsendused maa kasutamisele?
Põllumajandusmaa ja metsamaa viljelusväärtuse suurendamiseks on rajatud maaparandussüsteemid, mis kuuluvad maaomanikele ja on kinnisasja osad. Ülevaate, kust saada teavet kitsendusi põhjustavatest maaparandusrajatistest ja nende kitsenduste ulatusest, teevad Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse valdkonna spetsialistid.
Arvestades meie kliimaolusid, oleks maa ilma maaparandussüsteemita ilmselt alailma ja pidevalt liigniiske. Paraku ei teata sageli, et maa all paiknevad ka maaparandussüsteemi kuuluvad torud ehk drenaaž ning süsteemi maapealsete ja maa-aluste rajatiste tõttu rakenduvad piirangud maa kasutamisele. Samuti ei hoomata maaparandussüsteemi terviklikkust, sest üldjuhul ei pruugi maaparandussüsteem tervikuna asuda ühe kinnistu piires.
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.
Enimloetud
2
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele