Kuidas kujundatakse Euroopa Liidus ühist põllumajanduspoliitikat ning millise pagasiga liigume edasi aastast 2021? Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Madis Pärtel keskendub seekordses maablogis Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale, põllumajandustoodete turgudele, keskkonna- ja kliimapoliitikale ning loomade heaolule.
Terve 2021. aasta elasime koroonaviiruse mõju all. Uue normaalsusega on pidanud kohanema kõik, nii põllumajandussektor kui ka poliitikakujundajad. Põllumajanduslik toidutootmine on püsinud elujõuline. Euroopa Liidu tasemel pole tootja jaoks hinnad, tootmis- ega ekspordimahud märkimisväärselt kahanenud; vastupidi, üldiselt on need kriisis hästi vastu pidanud ja oma taset hoidnud. Põllumajandusvaldkondi detailsemalt vaadates on olukord küll mõneti keerulisem, aga seda pigem muudel põhjustel kui koroonaviiruse leviku tõttu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.