Anu Hellenurme: riik kui omanik ei ole Eesti põllumajanduse suunda määratlenud

Üle kahekümne aasta loomasöötasid müüvat ettevõtet OÜ Anu Ait juhtinud Anu Hellenurme, kes sel aastal sai ka Eesti Tõusigade Aretusühistu juhiks, märkis konverentsil Põllumajanduse Äriplaan 2022, et tarvis on kõigi osapoolte vahelist dialoogi teemal, millist siga me õigupoolest tahame.

Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuhi Anu Hellenurme sõnul on seakasvatajate olukord aasta-aastalt halvemaks läinud. Niisugust sööda- ja energiahindade tõusu pole sektoris viimase kahekümne aasta jooksul nähtud.

Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenetemärkidega inimesi, kelle sihikindlus, ennastsalgavus, pühendumus, leidlikkus või looming on eeskujuks paljudele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hoolivamaks, märkavamaks ning ettevõtlikumaks. Vabariigi aastapäeva eel saavad teenetemärgid 148 inimest, kelle hulgas Valgetähe V klassi teenetemärgi saanuna ka ettevõtte Anu Ait OÜ omanik, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Anu Hellenurme.

“Saame Põhjamaade Argentinaks! See tähendab, et majandame keskkonnasäästlikul viisil, üksteist kuulates ning teineteist austades,” lausus täna, 2. novembril, EPKK Lihafoorumi avasõnades koja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme.

Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.