Väetada või siiski ennem lubjata?
Selleks, et väetis oleks efektiivne, tuleb happelisi muldi lubjata. Muldade lupjamise tähtsust on võimatu üle hinnata.
Peale selle, et väetiste kasutegur suureneb happesuse neutraliseerimisel, seotakse suurema saagiga rohkem süsinikdioksiidi (eCO2) atmosfäärist. Sealjuures on arvukate uuringute andmeid analüüsides leitud, et atmosfääri kõrgenenud eCO2 mõju taimede biomassile on kõige paremini seletatav taimede fosfori parema omastamisega ning et eCO2 muudab maapealset biomassi P kogumit ja kontsentratsiooni.
Seotud lood
Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) vanemteadur Valli Loide tutvustas 28. juunil PMK Kuusiku katsekeskuses toimunud põllupäeval pikaajalise külvikorra NPK-väetuskatset. Tulemustest saab välja tuua, et taim vajab saagi moodustamiseks toitaineid, seda õigel ajal ja õiges koguses. Päris niisama saaki ei saa.
Muldade neutraliseerimine koos kaltsiumi ja magneesiumi seisundi parandamisel lupjamisega on hädavajalik ja vältimatu tegevus mullaviljakuse säilitamisel. Happelisel mullal on häiritud taimede ja teiste kasulike elusorganismide elutegevus ning taimede toitainete omastamine.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
18.06 lisatud KEVILI finantsjuhi Sven Padjuse selgitus vilja börsihinna kõikumise riske maandavate futuurlepingute arvestusega põhitegevustulemis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele