Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade märtsi andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimedele. Ülevaatest selgub, et hoolimata jahedast kevadest sulas ja soojenes muld märtsis kiiresti.

- Paul-Techi mullajaam: muld sulas ja soojenes märtsis kiiresti
- Foto: Paul-Tech
Märtsi esimene pool oli külm ja lumine. Kõige jahedam oli 10. märtsi hommikul, kui meie jaamad mõõtsid Tartu- ja Jõgevamaal maapinna lähedal pea 30 miinuskraadi. Õnneks kattis põllutaimikut sel ajal lumi ja külm õhk mullatemperatuuri ei mõjutanud. Lõuna- ja Ida-Eestis oli maapind stabiilsemalt külmunud kui Lääne- ja Põhja-Eestis. Märtsi keskel tõusid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid plusspoolele. Lumi ja muld sulasid seetõttu kiirelt. Kesk-Eestis, kus maapind oli õhemalt külmunud, mõõdeti 20. märtsil 8 cm sügavuses mullas üle seitsme kraadi sooja. Päike soojendas mulda tõhusalt. Kuu lõpp oli taas jahedam ja öiste külmade tõttu tekkis mullale kõva koorik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.