Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata). Metsaomanikul tasub teavitada Keskkonnaametit metsa-külmavaksiku poolt tekitatud kahjustustest.

- Metsa-külmavaksikutele meeldivad hõredad ja päikesele avatud kased, kus nad söövad ära pungad ja lehed. Foto: Keskkonnaamet
Külmavaksikud on meie sagedasemad lehekahjurid nii metsas kui parkides ja aedades. Metsa-külmavaksik on vaksiklaste sugukonda külmavaksiku perekonda kuuluv liblikas, kes elab eeskätt metsades, kahjustades kaske, harvem teisi lehtpuid. Metsa-külmavaksikule meeldivad hõredad, päikesele avatud vanemad kased. Liblikad lendavad septembri lõpust novembrini, olenevalt ilmastikust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enamik jahipiirkonna kasutaja leidmiseks välja kuulutatud konkursid on edukalt lõppenud ja uued kasutusõiguse load on välja antud. Üksikutel juhtudel on aga konkurss takerdunud, mistõttu neljal jahipiirkonnal puudub hetkel kasutaja. Et jahipidamist saaks jätkata, korraldab nendes piirkondades jahti ajutiselt Keskkonnaamet.
6. juunil alustab Keskkonnaamet Peipsil iga-aastast võrkude tragimist ehk järve vanadest võrkudest puhastamist. Töödega jätkatakse 7. juunil, samuti 13.-14. juunil.
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.
Hiiumaal avastati Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellitud looduskaitsetööde tegemisel rikkumine. Hetkel selgitatakse rikkumiste ulatust.
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.