Raport: roheinvesteeringud toovad Eestile suure majandusliku tulu

„Kas Eesti majandus veab rohepöörde välja? Minu arvates veame küll, aga selle asja juures on veel üks tegur – kuidas muuta meie rahva mõttemalle rohepöörde vaates,“ arutles Kütuseturu Aastakonverentsil LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.

Inimkonnal tuleb tahes-tahtmata kohaneda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Ausalt tuleb rääkida meie ees seisvatest valikutest, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.

Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.

Ühel hetkel läheb CO2 hind nii suureks, et tootmisettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse ära, näiteks panid Euroopas eelmisel aastal end kinni väetisetehased. Väetisi me varsti enam ei saa, prognoosis Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul.

Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.