Rohepööre hakkab muutma põllumajandusettevõtete ärimudeleid
Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.
Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopas vaid paar riiki, kus müüakse sama vähe taimekaitsevahendeid kui Eestis (0,6 kg hektari kohta). Samasugune pilt avaneb väetiste puhul, mida Eesti põldudele laotatakse 95 kg hektari kohta. Vähem kasutatakse väetisi vaid Soomes ja Rumeenias. Seega on Eesti väetisetarve pea kaks korda ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem kui Euroopas keskmiselt. Paistame silma maheda põllumajandusmaa suure osakaaluga: kui meil ulatub see 22%-ni, siis Euroopas keskmiselt on see näitaja 8%.
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.
Enimloetud
6
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele