Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.

- Taimekaitsevahendite kasutus Eestis on üle kolme korra väiksem kui Euroopas keskmiselt.
- Foto: Pixabay
Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopas vaid paar riiki, kus müüakse sama vähe taimekaitsevahendeid kui Eestis (0,6 kg hektari kohta). Samasugune pilt avaneb väetiste puhul, mida Eesti põldudele laotatakse 95 kg hektari kohta. Vähem kasutatakse väetisi vaid Soomes ja Rumeenias. Seega on Eesti väetisetarve pea kaks korda ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem kui Euroopas keskmiselt. Paistame silma maheda põllumajandusmaa suure osakaaluga: kui meil ulatub see 22%-ni, siis Euroopas keskmiselt on see näitaja 8%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.