Tänavune hiline kevad on mitmes piirkonnas olnud loomade karjatamiseks ebasoodne. Seetõttu on loomakasvatajad ja põllumajandustootjate esindajad pöördunud Maaeluministeeriumi poole sooviga karjatamisperioodi algust edasi lükata. Sellest tingituna algatas Maaeluministeerium määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmise, mille kohaselt võib karjatamisega alustada maikuu jooksul.

- Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Koostöös agrometeoroloogide, rohumaateadlaste ja ka praktikutega otsustasime muuta loomade heaolu toetuse nõuded paindlikumaks. Muudatuste kohaselt võib karjatamisperiood alata 2. mai asemel maikuu jooksul sõltuvalt sellest, millised on ilmastikuolud ja taimiku areng. Karjatamisperioodi pikkus ei muutu, st karjatama peab loomi neli järjestikust kuud; see tähendab, et karjatamisperioodi lõpp sõltub karjatamisperioodi alguskuupäevast,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.