Koristusaeg on peagi käes ja aeg on mõelda koristuse käigus tekkiva põhu käitlemisele. Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Oma soovitusi jagavad Baltic Agro agronoom-nõustajad, kes tutvustavad ka erinevaid katsetulemusi.

- Põhk on väärtuslik lüli mulla huumusbilansi tasakaalustamisel.
- Foto: Pixabay
Põhk on väärtuslik lüli mulla huumusbilansi tasakaalustamisel. See on taastuv ressurss, mille tagastamine mulda parandab nii huumusbilanssi kui ka mullaviljakust. Põhu lisamisel mulda suureneb mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toiteelemente – 1 tonni nisu põhu eemaldamisega põllult viiakse ära umbes 0,6 kg fosforit ning 11 kg kaaliumit. Nisu puhul on terade ja põhu suhe umbes 0,9-1 : 1, s.t näiteks 7-tonnise hektarisaagiga viiakse põllult minema samaväärne kogus põhku ja koos sellega arvestatav kogus toiteelemente, mis tuleb mineraalväetistega mulda tagastada. Seega on soovituslik jätta põhk põllule ning tagada selle kiire lagunemine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.