Koristusaeg on peagi käes ja aeg on mõelda koristuse käigus tekkiva põhu käitlemisele. Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Oma soovitusi jagavad Baltic Agro agronoom-nõustajad, kes tutvustavad ka erinevaid katsetulemusi.

- Põhk on väärtuslik lüli mulla huumusbilansi tasakaalustamisel.
- Foto: Pixabay
Põhk on väärtuslik lüli mulla huumusbilansi tasakaalustamisel. See on taastuv ressurss, mille tagastamine mulda parandab nii huumusbilanssi kui ka mullaviljakust. Põhu lisamisel mulda suureneb mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toiteelemente – 1 tonni nisu põhu eemaldamisega põllult viiakse ära umbes 0,6 kg fosforit ning 11 kg kaaliumit. Nisu puhul on terade ja põhu suhe umbes 0,9-1 : 1, s.t näiteks 7-tonnise hektarisaagiga viiakse põllult minema samaväärne kogus põhku ja koos sellega arvestatav kogus toiteelemente, mis tuleb mineraalväetistega mulda tagastada. Seega on soovituslik jätta põhk põllule ning tagada selle kiire lagunemine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.