Põllumajandus-Kaubanduskoja üleskutse teada anda põllumajanduslikust maast, mis seisab kasutamata ja millelt saaks koguda sööta, on pälvinud inimeste tähelepanu. Kõigest viie päevaga on andmebaasi sisestatud info pea 200 maaüksuse kohta.

- Loomakasvatajate mure sööda nappuse pärast on tingitud erakordsest kuivusest.
- Foto: Pixabay
Loomakasvatajate mure sööda nappuse pärast, mille tingisid erakordsed ilmastikuolud, kus põuaperiood kestis pikalt ja öösel oli tugevad öökülmad, saab veidikenegi leevendust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üleskutse anda teada kasutamata põllumajanduslikust maast leidis elavat vastukaja ja inimesed on hakanud maaüksustest teavitama. „Hea meel on tõdeda, et nii keerulisel ajal, kus põud on teinud paljudes kohtades liiga ja saagid on kesised, on paljud inimesed ühinenud üleskutsega, et tuua veidikenegi leevendust väga kriitilisse situatsiooni,“ tõdes koja juhatuse esimees Ants Noot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.