Teadlane: keskkonna eest seisjad süüdistavad asjatult põllumehi, elu on palju keerulisem
Mihkel Kanguri ja Erik Moora Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“ toimunud arutelus jäi kõlama mõte, et mullaviljakuse kaos on süüdi väetised ja taimekaitsevahendid ning päästerõngaks oleks sõnniku põllule vedamine. „Paraku püütakse nõnda väga komplitseeritud probleemi lihtsustada ja konkreetseid süüdlasi otsida. Tegelikkus on nagu alati palju keerulisem,“ kirjutas säästliku tehnoloogia teadur Jüri Liiv.
Seotud lood
Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.
Inimkonnal tuleb tahes-tahtmata kohaneda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Ausalt tuleb rääkida meie ees seisvatest valikutest, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
„Kas Eesti majandus veab rohepöörde välja? Minu arvates veame küll, aga selle asja juures on veel üks tegur – kuidas muuta meie rahva mõttemalle rohepöörde vaates,“ arutles Kütuseturu Aastakonverentsil LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.
Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.
Eestis on happeliste muldade parandamiseks vaja lubiväetisi ning Ida-Virumaal on sellele leitud uus lahendus – Corestone Agri OÜ toodab seni kasutamata paekivitoormest põllumajandusele sobivat paekivipulbrit. Kiiretoimeline lubiväetis sobib nii tava- kui ka mahepõllumajandusse ning annab põllumeestele ühe võimaluse muldade lupjamiseks juurde.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele