Euroopa Kontrollikoja aruandes väljendatakse muret ELi kavandatud meetmete mõju pärast viinamarjakasvatajatele. Liidu veinipoliitika ei vasta ÜPP keskkonnaeesmärkidele. Lisaks ei suuda selle meetmed otseselt suurendada sektori konkurentsivõimet.
Euroopa Liidu (EL) veiniturg on rangelt reguleeritud ja selle raames makstakse suuri toetusi. Viinamarjakasvatajad on saanud oma istanduste ümberkorraldamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks ligikaudu 500 miljardit eurot aastas. Alates 2016. aastast võivad nad ka taotleda luba täiendavate viinamarjaistanduste rajamiseks. Selle eesmärk on võimaldada tootmismahtude kontrollitud kasvu (kuni maksimaalselt 1% aastas), vältides samal ajal ülepakkumist.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.