Euroopa Kontrollikoja aruandes väljendatakse muret ELi kavandatud meetmete mõju pärast viinamarjakasvatajatele. Liidu veinipoliitika ei vasta ÜPP keskkonnaeesmärkidele. Lisaks ei suuda selle meetmed otseselt suurendada sektori konkurentsivõimet.

- Kodumaised viinamarjad.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa Liidu (EL) veiniturg on rangelt reguleeritud ja selle raames makstakse suuri toetusi. Viinamarjakasvatajad on saanud oma istanduste ümberkorraldamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks ligikaudu 500 miljardit eurot aastas. Alates 2016. aastast võivad nad ka taotleda luba täiendavate viinamarjaistanduste rajamiseks. Selle eesmärk on võimaldada tootmismahtude kontrollitud kasvu (kuni maksimaalselt 1% aastas), vältides samal ajal ülepakkumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.