16. oktoobril tähistati maailma toidupäeva. See on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu näljahäda kaotamisele, aga ka laiemalt sellele, mida toit meie jaoks tähendab.
Linnastumine toob tihti kaasa puu- ja köögiviljade ebapiisava kättesaadavuse, väiketalunike väljajätmise ametlikest väärtusahelatest ning maa ja loodusressursside kao linnade kasvu tõttu.
Foto: Unsplash
Üha enam on rahvusvaheliste mõttekodade fookuses kiirenev linnastumine ja selle mõju toidusüsteemidele. Juba praegu elab linnades umbes 56% maailma elanikkonnast. Prognoosid ennustavad, et aastaks 2050 elab kogu planeedi elanikest linnas kümnest inimesest seitse.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.