Kui suurt tähelepanu pööratakse toidupakendil toidu kohta esitatud infole? Kuidas inimesed koduses majapidamises toiduga ringi käivad? Mida arvatakse toiduga seotud keemilistest riskidest? Sellest kõigest kirjutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna valdkonnajuht Maia Radin ja nõunik Hellika Kallaste.
Toidu päritolumaa teavet otsib alati 9% ja sageli 36%. Päritolumaa teabe otsimise levinumaks põhjuseks on lihtsalt uudishimu (65%).
  • Toidu päritolumaa teavet otsib alati 9% ja sageli 36%. Päritolumaa teabe otsimise levinumaks põhjuseks on lihtsalt uudishimu (65%).
  • Foto: Pixabay
Sel suvel korraldati Eesti tarbijate seas uuring toidu märgistusest ja toiduhügieenist, et teha selgeks, kui palju inimesed nendest teemadest teavad. Eelmine sarnane uuring tehti 2019. aastal. Üldjoontes ei ole inimeste teadlikkus oluliselt muutunud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele