Kuidas muutub kalapüük 2024. aastal?
Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru. Igal aastal vaadatakse riigi tasandil kalavarude seis üle ja vajadusel muudetakse püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude nõunik Kaire Märtin.
Seotud lood
Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnale võimaluse saada järgmise 6 aasta jooksul toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondade toetusest pikemalt kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
Jaanuarist kohustuslikuks muutuv elektrooniline kalapüügiandmete esitamine lükkub edasi 2024. aasta 1. juulile.
Läänemaa ettevõtete TOPi valitsev kalakuningas Raivo Baum usub, et sektori edu tuleb kogu ahela kontrollimisest.
Indrek Kaselale kuuluv PRFoodsi tütarfirma müüs oma kalakasvatuse kohalikele Saaremaa kalatöötlejatele, kes otsustasid siseneda uude ärisse. PRFoodsile oli müük aga vajalik selleks, et vähendada kontserni võlgasid.
Eestis on happeliste muldade parandamiseks vaja lubiväetisi ning Ida-Virumaal on sellele leitud uus lahendus – Corestone Agri OÜ toodab seni kasutamata paekivitoormest põllumajandusele sobivat paekivipulbrit. Kiiretoimeline lubiväetis sobib nii tava- kui ka mahepõllumajandusse ning annab põllumeestele ühe võimaluse muldade lupjamiseks juurde.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele