Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru. Igal aastal vaadatakse riigi tasandil kalavarude seis üle ja vajadusel muudetakse püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude nõunik Kaire Märtin.
Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru.
Foto: Andras Kralla
Muutuvad haugi ja ahvena alammõõdud. Haugi alammõõt tõuseb 50 cm peale ehk sellest väiksemad kalad tuleb tagasi vette lasta. Alammõõtu tõstetakse seepärast, et varu on mitmes piirkonnas madalseisus (rannikumeri, Võrtsjärv) ning alammõõdu tõstmine kiirendab haugipopulatsiooni taastumist.
Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnale võimaluse saada järgmise 6 aasta jooksul toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondade toetusest pikemalt kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
Indrek Kaselale kuuluv PRFoodsi tütarfirma müüs oma kalakasvatuse kohalikele Saaremaa kalatöötlejatele, kes otsustasid siseneda uude ärisse. PRFoodsile oli müük aga vajalik selleks, et vähendada kontserni võlgasid.
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.