Peagi valmib kaasaegne, täiendustega mullastikukaart

Muld on taimekasvatuse kalleim vara, mis vajab õiglast ja tarka kohtlemist, hoolt ja hoidmist. Põllukultuuride saagikus saab alguse mullast, sest on ju see taimede kasvukeskkond ja saagi kasvatamise alus. Selleks, et teaks, kuidas tegutseda põldudel nii, et mulla hea tervis jätkusuutlikult säiliks, on oluline tunda ja teada oma põllumuldasid süvitsi.

Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.

Kahest Eesti Turbaliidu poolt tellitud uuringust selgub, et riik on oma maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõjule aastaid ülekohut teinud. Valede andmete põhjal on deklareeritud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet.

Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.

Sama oluline nagu töökorras traktor ja kombain on põllumajandusettevõtte jaoks vajalikud abiseadmed: kui tehnika vajab pesu, masin tuleb mudast välja saada, midagi on vaja tõsta või elektrikatkestuse korral töötegemist jätkata. Sellisteks olukordadeks mõeldud generaatorid, kõrgsurvepesurid ja vintsid hoiavad kokku aega ning annavad kindlustunnet.