Eesti muldade hea seisundi tagamine vajab kaasaegseid andmeid ja infot muldade käekäigu kohta. Kliimaministeerium eraldas teadus- ja arendustöö vahenditest Eesti mullastikukaardi uuendamiseks ja muldadega seotud andmete täiendamiseks üle viie miljoni euro.
Eesti muldade käekäik on väga tähtis, olgu toidutootmise, metsakasvatuse või loodushoiu seisukohalt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.24, 10:08
Saak saab alguse mullast – tunne oma põllumuldasid!
Muld on taimekasvatuse kalleim vara, mis vajab õiglast ja tarka kohtlemist, hoolt ja hoidmist. Põllukultuuride saagikus saab alguse mullast, sest on ju see taimede kasvukeskkond ja saagi kasvatamise alus. Selleks, et teaks, kuidas tegutseda põldudel nii, et mulla hea tervis jätkusuutlikult säiliks, on oluline tunda ja teada oma põllumuldasid süvitsi.
Uudised
  • 05.12.23, 16:46
2024. aasta mullaks valiti leostunud gleimuld
Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.
Uudised
  • 13.06.24, 12:27
Teadusuuringud: riik on turbasektorile aastaid ülekohut teinud
Kahest Eesti Turbaliidu poolt tellitud uuringust selgub, et riik on oma maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõjule aastaid ülekohut teinud. Valede andmete põhjal on deklareeritud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.24, 14:22
Eesti looduslikult happelised põllud saavad kordades vähem lupja kui vajalik
Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.
  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 15:51
Koristushooaeg 2026 numbrites: kus peitub kombaini tegelik tootlikkus?
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele