Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki.
Alates 1. juulist saab taotleda vähipüügiluba.
  • Alates 1. juulist saab taotleda vähipüügiluba.
  • Foto: Keskkonnaamet
Keskkonnaameti vee-elustiku büroo vanemspetsialist Märt Kesküla ütles, et selle aasta suurimaks muutuseks on jõevähi populatsiooni püsimiseks seatud saagi ülempiir, iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. „Tegelikult on Eesti Maaülikooli teadlased ka eelnevalt viidanud asjaolule, et seniajani lubatud 75 vähki ühe inimese välja püütavaks koguseks on liiga palju. Vähkide populatsiooni peab kaitsma. 25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata – kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem ka maitseelamuse. Liiga väikeseid vähke ei tohi püüda nagunii, loodetavasti aitab püütavate vähkide hulga vähendamine sellest hoiduda,“ selgitas Kesküla.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele