Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki.

- Alates 1. juulist saab taotleda vähipüügiluba.
- Foto: Keskkonnaamet
Keskkonnaameti vee-elustiku büroo vanemspetsialist Märt Kesküla ütles, et selle aasta suurimaks muutuseks on jõevähi populatsiooni püsimiseks seatud saagi ülempiir, iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. „Tegelikult on Eesti Maaülikooli teadlased ka eelnevalt viidanud asjaolule, et seniajani lubatud 75 vähki ühe inimese välja püütavaks koguseks on liiga palju. Vähkide populatsiooni peab kaitsma. 25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata – kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem ka maitseelamuse. Liiga väikeseid vähke ei tohi püüda nagunii, loodetavasti aitab püütavate vähkide hulga vähendamine sellest hoiduda,“ selgitas Kesküla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.