EKT Ecobio biogaasitehas sai digestaadile sertifikaadi
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas käärutusjäägi ehk digestaadi sertifikaadi EKT Ecobio biogaasitehasele. Kääritusjääki kasutatakse väetiseks põllumajanduses, sertifikaadi olemasolu näitab selle kvaliteedi kindlust. Sertifikaat väljastati nii vedeleale kui tahkele kääritusjäägile.
Selleks, et gaasitootmise jäägist, digestaadist saaks toode, mida on võimalik kasutada väetisena, on vajalik sertifitseerimisprotsess. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on EKT Ecobio sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna EKT Ecobio tehas on Eestis ainus biogaasitehas, mis toodab biogaasi kodumajapidamistest pärit köögijäätmetest. “Sertifikaat annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena tekkivat kääritusjääki kasutada sertifitseeritud tootena ehk väetisena põldudel,” lisas Pohlak.
Seotud lood
Täna avati Ebaveres, Lääne-Virumaal, Eesti kaasaegseim biometaanijaam, mis on võimeline käitlema kuni 130 000 tonni biolagunevaid materjale aastas ja tagama rohkem kui 80 gaasibussi aastased kütusevarud mahus ca 36 000 MWh-i. Bioforce Group investeeris jaama ehitusse ligi 10 miljonit eurot.
Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetuse määruse.
Bioforce rajab Valgamaale Laatresse biometaanijaama, mis toodab biometaani ehk keskkonnasõbralikku alternatiivi maagaasile. Tegemist on esimese biometaanijaamaga Valgamaal. Biometaani tootmise jääkproduktina tekib digestaat, mis on väetis põldudele. Täna asetati Laatre biometaanijaamale pidulikult nurgakivi.
Bioforce Aravete OÜ käivitas aasta tagasi Aravete biogaasijaama juurde puhastusüksuse, kus biogaasist võetakse välja metaan, mis on kasutatav maagaasiga sarnaselt. Bioforce Grupp peab tulevikus võimalikuks sarnaste jaamade rajamise abil katta ära olulise osa Eesti gaasi tarbimisest. Aravetel toodetud biometaan transporditakse surugaasi konteinerites AS Tallinna Linnatranspordi bussidele.
Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele