„Iga-aastased raiemahtude muutused tekitavad ettevõtluskeskkonnas ebakindlust ning ei võimalda ka RMK-l rakendada pikaajalisi plaane kestlikuks metsamajandamiseks, elurikkuse suurendamiseks ja teiste riigi ja ühiskonna poolt oodatavate eesmärkide täitmiseks. Samuti peab pikaajaliselt ettemääratud raiemaht tagama, et metsad oleks kasvuhoonegaaside sidujad ja suureneks metsadesse seotud süsinikuvaru. Ettenähtavus ja stabiilsus on mõlema – nii olulise tööstusharu arengu, kui meie kõigi jaoks olulise metsa hea hoidmise alus,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.
Seotud lood
Eesti suurima erametsaomaniku Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe avab saates “Mets ja majandus” metsatööstuse positiivse ja negatiivse äriplaani.
Ühiskonda lõhestava metsadebati keskseks küsimuseks on toodud emotsionaalne küsimus, kas metsa raiutakse liiga palju või liiga vähe. Ja õnnetuseks on see vale küsimus. Tegelikult ei oska enamik inimesi metsamajandamise kavandamise kohta eriti midagi arvata niikaua kuni metsaraie ei toimu temale armsaks saanud seene või marjametsas või jalutusraja ääres.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Viimase viie raiehooaja keskmiseks raiemahuks on 11,2 miljonit tihumeetrit.
Kliimaminister kinnitas perioodiks 2024–2028 uuendusraiete pindalaks riigile kuuluvas metsas 47 727 ha.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele