Kas põllumaa hind hakkab nüüd langema?
Värske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud aastal vaibus ka põllumaa hinnakasv. Kas ees terendab langusperiood?
Kui arvutada kokku viimase kolme aasta haritava maa hinna tõus, siis on see enam kui 55%. Eriline hüpe põllumaa hindades toimus 2022. ja 2023. aastal, mil maa hinnad tõusid vastavalt ligi 25% ja 23%. Kui 2021. aastal oli haritava maa hind Eestis keskmiselt 4140 €/ha, siis 2022. aastal 5160 €/ha ning 2023. aastal 6345 €/ha. 2024. aastal oli haritava maa hind aga 6430 €/ha, mis võrreldes 2023. aastaga näitab vaid 1,3% tõusu ehk sisuliselt hinnatõusu peatumist.
Seotud lood
Jaekettide juurdehindlus on tõusnud, ehk sisuliselt võidavad kallimast toidust eelkõige jaeketid, mitte toidutööstused ja ammugi mitte põllumehed, selgitas Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus 27. novembril toimunud Põllumajanduse äriplaani konverentsil.
Saates „Kasvupinnas“ teeme tagasivaate konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“. Sel korral kuulame panga majandusprognoosi sektorile ja saame teada kui jätkusuutlik on meie aiandussektor.
Iga-aastane Viljelusvõistlus on nagu tipptasemel sport, kus võtavad kirglikult mõõtu need, kelle jaoks on südamelähedased uued viljelustehnoloogiad, sordid ja tooted. Tänavu toimus Viljelusvõistlus juba kahekümnendat korda.
Põllumajandussektoris tegutsejad on nagu osavad kaskadöörid, kes Ameerika mägedel kihutades võtavad tõuse ja languseid ning hoiavad hinge kinni, et vagun vaid rööbastel püsiks. Volatiilsus on sektorit iseloomustav märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Seepärast on hea aeg-ajalt küsida, et mis siis kui…
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele