Neil päevil jõuab enam kui 5000 Eesti ettevõtte postkasti e-kiri kutsega vastata uuringule, mis puudutab bioloogiliste kõrvalsaaduste ja jäätmete teket. Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika sarnaste andmete kogumiseks tulevikus, et tekiks rohkem võimalusi bioloogilist päritolu ressursside ringluses hoidmiseks ja väärindamiseks.

- Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi.
- Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli uurimismeeskonna juht, maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik sõnas, et uuring on suunatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussaaduste tootjatele ning töötlejatele. Selle tulemused on ühest küljest kasulikud riigile, et andmete kogumist paremini kavandada, teisest küljest aga ettevõtjatele endile, kellel tekib seeläbi võimalus hinnata oma ressursikasutust. „Kui õnnestub tootmiskadusid vähendada või bioressursse ringbiomajanduslikel põhimõtetel väärindada, tõotab see ettevõttele majanduslikku võitu,“ kirjeldas Rando Värnik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.