Neil päevil jõuab enam kui 5000 Eesti ettevõtte postkasti e-kiri kutsega vastata uuringule, mis puudutab bioloogiliste kõrvalsaaduste ja jäätmete teket. Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika sarnaste andmete kogumiseks tulevikus, et tekiks rohkem võimalusi bioloogilist päritolu ressursside ringluses hoidmiseks ja väärindamiseks.
Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi.
  • Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi.
  • Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli uurimismeeskonna juht, maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik sõnas, et uuring on suunatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussaaduste tootjatele ning töötlejatele. Selle tulemused on ühest küljest kasulikud riigile, et andmete kogumist paremini kavandada, teisest küljest aga ettevõtjatele endile, kellel tekib seeläbi võimalus hinnata oma ressursikasutust. „Kui õnnestub tootmiskadusid vähendada või bioressursse ringbiomajanduslikel põhimõtetel väärindada, tõotab see ettevõttele majanduslikku võitu,“ kirjeldas Rando Värnik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele