Neil päevil jõuab enam kui 5000 Eesti ettevõtte postkasti e-kiri kutsega vastata uuringule, mis puudutab bioloogiliste kõrvalsaaduste ja jäätmete teket. Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika sarnaste andmete kogumiseks tulevikus, et tekiks rohkem võimalusi bioloogilist päritolu ressursside ringluses hoidmiseks ja väärindamiseks.

- Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi.
- Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli uurimismeeskonna juht, maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik sõnas, et uuring on suunatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussaaduste tootjatele ning töötlejatele. Selle tulemused on ühest küljest kasulikud riigile, et andmete kogumist paremini kavandada, teisest küljest aga ettevõtjatele endile, kellel tekib seeläbi võimalus hinnata oma ressursikasutust. „Kui õnnestub tootmiskadusid vähendada või bioressursse ringbiomajanduslikel põhimõtetel väärindada, tõotab see ettevõttele majanduslikku võitu,“ kirjeldas Rando Värnik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.