Neil päevil jõuab enam kui 5000 Eesti ettevõtte postkasti e-kiri kutsega vastata uuringule, mis puudutab bioloogiliste kõrvalsaaduste ja jäätmete teket. Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika sarnaste andmete kogumiseks tulevikus, et tekiks rohkem võimalusi bioloogilist päritolu ressursside ringluses hoidmiseks ja väärindamiseks.
Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi.
  • Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi.
  • Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli uurimismeeskonna juht, maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik sõnas, et uuring on suunatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussaaduste tootjatele ning töötlejatele. Selle tulemused on ühest küljest kasulikud riigile, et andmete kogumist paremini kavandada, teisest küljest aga ettevõtjatele endile, kellel tekib seeläbi võimalus hinnata oma ressursikasutust. „Kui õnnestub tootmiskadusid vähendada või bioressursse ringbiomajanduslikel põhimõtetel väärindada, tõotab see ettevõttele majanduslikku võitu,“ kirjeldas Rando Värnik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele