Kahjude vältimise eesmärgil lubatakse taas hanelistele jahti pidada
Keskkonnaameti 19. märtsi korraldusega tohivad jahimehed pidada jahti suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.
Kokku on lubatud ajaperioodil küttida 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 5 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Küttida võib ainult parves (vähemalt 10 lindu) olevaid hanelisi.
Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad põllumehi üles hanekahjudest teada andma, sest siis on võimalik tulevikus hanekahjusid paremini ohjata.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.