Putukate mõju rapsi saagikusele on viimastel aastatel olnud märkimisväärne, seetõttu on väga oluline neile tähelepanu pöörata. Kuidas oma rapsisaaki kaitsta, sellest kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk.
Viimaste päevade soojad ilmad on meelitanud putukad rapsipõldudele. Põhja.-Eestis ei olnud hilised rapsisordid selle nädala alguse seisuga veel õitsemist alustanud, kuid varajaste sortide peavarre õied olid juba osaliselt avanenud. Lõuna-Eestis on raps kasvufaasilt eespool, õitsemine on täies hoos, kohati isegi täisõitsemise faasis.
Öökülmad ja aeglane taimede areng on pannud kevadtööd pausile, kuid umbrohud ja haigused koguvad hoogu. KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk annab nõu, kuidas kombineerida taimekaitsetöid ja mida teha siis, kui kõik tööd kuhjuvad ühte aega.
KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk toob oma põllunädala kokkuvõttes esile tänavuse kevade eriliselt kiire arengutempo ja ilmastiku äärmused, mis on oluliselt mõjutanud taimekaitsetööde ajastust ja efektiivsust. Kuumaperioodide ja öökülmade vaheldumine on lükanud segi tööplaanid, põhjustanud haiguspuhanguid ja seadnud kõrged nõudmised kasvuregulaatorite ja tõrjevahendite kasutamisele.
Selle nädala ilmad on suviselt soojad ning tõenäoliselt kõik on vaadanud üle oma taliteraviljade olukorra. Soe ilm on pannud taimed kasvama ning ka Põhja-Eestis on põllud läinud roheliseks. Olukord erineb Lõuna-Eestist – kasvuvahe on silmaga näha ja ulatub paari nädalani. Ühine mure on aga talvituvad umbrohud põllul.