Ringmajanduse edulugu: vanad tuhamäed muutuvad lubiväetiseks
Eestis on üle saja aasta põlevkivist elektrit toodetud. Selle peamist kõrvalsaadust, põlevkivituhka on aastakümnete vältel vahelduva eduga põldude lupjamisel kasutatud, ent põlevkivituhka, mis ei leidnud või ei leia kasutust, ladestatakse tuhamägedena. Uued tehnoloogiad võimaldavad nüüd ära kasutada Ida-Virumaal sadades miljonites tonnides ladestatud jäägi.
Seotud lood
Põllumuldade lupjamist kui olulist mullaviljakusega ning keskkonnaga seotud teemat tuleb ikka ja jälle esile tõsta. Aastaid on püütud lupjamisvajadusele suuremat tähelepanu juhtida, kuid senine tulemus on endiselt murettekitav, nendivad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) põllumajansdusuuringute osakonna agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide ja mullastiku valdkonna juhataja Priit Penu.
Miks on meie põllumaad happelised, kuidas see taimekasvu mõjutab ja kuidas olukorda paremaks muuta – neil teemadel annavad nõu Baltic Agro ASi nõustajad Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa.
Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.
Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele