• 05.06.25, 09:15

Ringmajanduse edulugu: vanad tuhamäed muutuvad lubiväetiseks

Määruse muudatus lisab lubatud lubiväetiste loetellu tuhamägede põlevkivituha ja sellest kaltsiumkarbonaadi sadestamisel saadava jääkaine. Lubiväetiste nimekirja laiendamine suurendab lubiväetiste kättesaadavust ning põlevkivi töötlemisel tekkinud jäätmete ringlussevõttu.
Muldade lupjamine on pikaajaline investeering.
  • Muldade lupjamine on pikaajaline investeering.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eestis on üle saja aasta põlevkivist elektrit toodetud. Selle peamist kõrvalsaadust, põlevkivituhka on aastakümnete vältel vahelduva eduga põldude lupjamisel kasutatud, ent põlevkivituhka, mis ei leidnud või ei leia kasutust, ladestatakse tuhamägedena. Uued tehnoloogiad võimaldavad nüüd ära kasutada Ida-Virumaal sadades miljonites tonnides ladestatud jäägi.

Seotud lood

Uudised
  • 12.03.24, 12:00
Põldude lubjavajadus on kordades suurem praegusest reaalsest tasemest
Põllumuldade lupjamist kui olulist mullaviljakusega ning keskkonnaga seotud teemat tuleb ikka ja jälle esile tõsta. Aastaid on püütud lupjamisvajadusele suuremat tähelepanu juhtida, kuid senine tulemus on endiselt murettekitav, nendivad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) põllumajansdusuuringute osakonna agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide ja mullastiku valdkonna juhataja Priit Penu.
Uudised
  • 28.02.19, 09:04
Miks lubjata, kas lubjata, millist toodet eelistada?
Miks on meie põllumaad happelised, kuidas see taimekasvu mõjutab ja kuidas olukorda paremaks muuta – neil teemadel annavad nõu Baltic Agro ASi nõustajad Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.24, 14:22
Eesti looduslikult happelised põllud saavad kordades vähem lupja kui vajalik
Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.24, 14:22
Eesti looduslikult happelised põllud saavad kordades vähem lupja kui vajalik
Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele