Eesti riiklikus keskkonnaseires on palju lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, siis inimeste tehtud loodusvaatlusi otsuste tegemisel sageli ei kasutata. Nii selgub Eesti teadlaste uuringust, mis ilmus ajakirjas Society & Natural Resources.
Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Foto: Unsplash
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurisid koostöös ekspertidega Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaametist ja Looduseuurijate Seltsist, kuidas suhtuvad keskkonnaametnikud harrastusteadlaste kogutud andmetesse ja kas loodushuviliste kogutud infot arvestatakse keskkonnakorralduslike otsuste tegemisel. Eestis ei ole sel viisil harrastusteadusesse suhtumist varem kaardistatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.07.26, 10:27
Kuni 200 hj traktori rent – paindlik lahendus põllumajandusse, ehitusse ja teehooldusesse
Kuni 200 hj traktori rent on paindlik lahendus ettevõttele, kes vajab töökindlat masinat hooajatöödeks, ehitusobjektile või talviseks lumetõrjeks. Renditraktor kuni 200 hj aitab katta hooajalisi töötippe, ootamatuid lisatöid või asendada ajutiselt rivist välja langenud tehnikat, ja seda ilma suuri investeeringuid tegemata. Baltic Agro masinarent tagab vajaliku traktori ja lisavarustuse just siis, kui töömaht on suurim ning iga töötund on oluline.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele