Eesti riiklikus keskkonnaseires on palju lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, siis inimeste tehtud loodusvaatlusi otsuste tegemisel sageli ei kasutata. Nii selgub Eesti teadlaste uuringust, mis ilmus ajakirjas Society & Natural Resources.
Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Foto: Unsplash
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurisid koostöös ekspertidega Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaametist ja Looduseuurijate Seltsist, kuidas suhtuvad keskkonnaametnikud harrastusteadlaste kogutud andmetesse ja kas loodushuviliste kogutud infot arvestatakse keskkonnakorralduslike otsuste tegemisel. Eestis ei ole sel viisil harrastusteadusesse suhtumist varem kaardistatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 14:06
Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, on iga päev arvel
Kui õige maatükk satub turule või hooajatöödeks on raha vaja kohe, ei pruugi pank sama tempoga kaasa tulla. Hüpoteeklaen AS-i laenuvaldkonna juhi Andrus Soodla sõnul aitab sellises olukorras sildrahastus – lühiajaline ärilaen, mis annab võimaluse tehing ära teha ja hiljem rahastus rahulikult ümber korraldada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele