EPKK kutsub üles järgima õigusriigi põhimõtteid ja pidama kanakasvatuse üle faktipõhist arutelu
Eestis teostavad järelevalvet pädevad riigiasutused ning õigust mõistab kohus. Seetõttu on äärmiselt problemaatiline olukord, kus osa ühiskonnast võtab endale õiguse rikkuda seadust, tungida ettevõtetesse ning teostada omavolilist „järelevalvet“.
Eesti suurimad munatootjad sõlmisid hea tahte deklaratsiooni, millega kohustuvad hiljemalt 2035. aastaks lõpetama puurikanade pidamise. Sektori ühine samm toob kaasa mastaapsed ümberkorraldused ja nõuab järgmisel kümnendil vähemalt 50 miljoni euro suurust investeeringusüsti.
Valminud seaduseelnõu, mille kehtestamisel keelatakse Eestis puurikanade pidamine, kuid jätkub puurikanade munade import Eestisse, võib kahjustada kogu Eesti munatootmissektorit, leiab suurima mahemunatootja, Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Munakanade puuris pidamine on vähenemas, kuid kiiret üleminekut, näiteks õrrekanadele, takistab tootjate majanduslik seis, rääkis munatootja DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver konverentsil Põllumajanduse Äriplaan 2024.
Masina töölaius ja traktori võimsus on niitmisel olulised, ent sama tähtsad on maapinna järgimine, sööda kiire kuivamine ning võimalus muuta traktori seadistusi töö käigus otse kabiinist. A. Tammel AS müügijuht Einar Mikson nendib, et uue põlvkonna põllumajandustehnika aitab oluliselt põllumehel tööd optimeerida ning toob suurepärase näitena välja ELHO uue Viper-seeria.