Autor: Katrin Liivat • 15. oktoober 2019

Katrin Liivat: ohutu toit algab mõtteviisist

Lonkava toiduohutusega seotud skandaale on meil ja mujal maailmas viimasel ajal olnud liiga tihti, kirjutab OÜ FoodDocs asutaja ja osanik Katrin Liivat.
Katrin Liivat.
Foto: Tauno Paaslane

Mõnikord tundub, et oleme töötajate jälgimisega üle piiri läinud. Kas peab kõigest jääma digitaalne jälg ning kas on ikka vaja reaalajas teada, millal keegi tööle tuli, töölt lahkus, WCs käis või lõunapausi tegi? Äkki saaks kuidagi inimlikumalt?

Küllap mõnes sektoris saakski, kuid toiduohutus on valdkond, kus pideva kontrollita ei mängi kuidagi välja. Puudutavad ju siin tehtud sammud kolmandaid isikuid – tarbijaid – ning otseselt nende tervist.

Kui toitu käitlev ettevõte ei tee seda nõuetekohaselt, seab see ohtu kõik inimesed, kes ettevõttes söömas käivad või selle ettevõtte toodangut ostavad ja söövad. Näiteks, kui kala ei ole hoitud õigel temperatuuril või kui toorest ja valmistoitu hoitakse koos, siis võib see inimesele saada saatuslikuks. Sama lugu võib juhtuda siis, kui töötaja ei kontrolli ettevõttesse saabuva toidu temperatuuri ja kvaliteeti. Tõsi, enamasti ei ole õnneks tagajärjed hullud, kuid see ei tähenda, et töötajate ja protsesside üle ei peaks olema kontrolli. Mõtleme selle peale, kui paljud hiljutistest toiduskandaalidest – olgu need siis seotud kala, maasikate või suitsulihaga – räägivad tegelikult sellest, et töötajate üle puudub kontroll.

Pealtnäha on kõik hästi

Meie digitaalsete lahendustega liitub iga päev uusi ettevõtteid. Tundub, et ettevõtete soov efektiivsuse järele on väga suur. Paraku tuleb aga ette ka lugusid, mille kohta nagu ei usukski, et need võivad juhtuda mõnes toiduga tegelevas ettevõttes. Kui suure rahvusvahelise ning hea mainega toiduettevõtte kvaliteedijuht pelgab uue süsteemi juurutamist, kuna siis saaks tema ülemus teada, et ta ei tee oma tööd nii, nagu peab, siis tekib küll küsimus, et mis on päriselt oluline – kas see, et kellelgi on töökoht, või see, et ettevõtte tuhanded kliendid saaksid osta toitu, mis oleks päriselt käideldud nõuetekohaselt ja sööjale ohutu?

Pealtnäha on Eestis toiduohutusega kõik hästi. Nõuded on karmid, hügieeni puhul järeleandmisi ei tehta. Sellises olukorras justkui ei tohiks iga mõne kuu tagant tekkida uut toiduohutusskandaali, mis põhjustatud mõne töötaja kogemata või süsteemselt tehtud veast.

Küsimus on mõtteviisis. Seni, kuni kõik toidusektoris inimesed ei saa aru, miks on oluline, et nad järgiksid reegleid millimeetripealt ja miks neid tuleb kontrollida, ei muutugi midagi. Sama oluline on mõistmine, miks on üks või teine nõue üldse olemas ning täitmiseks ning mis juhtub siis, kui nõuded „üle lasta“. Mõtteviisi muudatus saab alata vaid juhtidest, sest nemad annavad ettevõtte toimimisele suuna ja panevad paika mängureeglid.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960